Jäneda talupäevadel toimunud kõnekojas olid peateemadeks maaga ja põlvkonnavahetusega seotud küsimused, millele vastas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Eestimaa talupidajate keskliidu juhtide sõnul jõuab 58 protsenti tänastest talunikest seitsme aasta jooksul pensioniikka, osa talunikest ongi juba pensionärid. Kui jätkajaid ei tule, jookseb eelkäijate töö tühja.

Ühelt poolt peavad noored talutööd raskeks ja kinniseks, sest puudub puhkamise võimalus, teisalt on tänastel peremeestel-perenaistel talu edasiandmine nooremale põlvkonnale keeruline, sest puudub vastav seadusandlus.

„Põllumajandusministeerium uurib ja analüüsib talude üleandamist järgmisele põlvkonnale. Kasutame selleks nii Saksamaa kui ka Soome kogemusi. Talu tootmisvormina erineb ju teistest äriühingutest,” ütles Seeder.

Ministri sõnul vajavad talunikud hädasti puhkust, sest talu ei ole jätkusuutlik, kui pererahvas töötab 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas. „Asendustalunikke koolitatakse, kuid nad ei ole taludesse jõudnud. Probleem on ka asendustalunike usaldamises,” lisas ta.

Ministri sõ­nul ei saa väiketalu suurtootjaga vastandada. „Ma ei jaga riigikontrolli hinnangut, et 70 protsenti põllumajandustootjatest kaob järgmise seitsme aasta jooksul. Ka väikestel tootjatel on koht, kuigi nad annavad toodangu kogumahust väikese osa. Talunikud peavad senisest enam oma huvide kaitsmisel organiseeruma ning vajadusel midagi koos tegema, nagu toodangu turustamine,” sõnas Seeder.

Praegu on Eestis 6800 talu. Minister usub, et taluelu väärtustamise aeg on meil veel ees, sest noortele on motiveerivam olla maal peremees palgatöölise asemel. „Eesti on üks Mandri- Euroopa väikseim riik, kuid ta on kaardil, usun, et sama juhtub meie väiketaludega,” lisas ta.

Teine olulisem teemadering puudutas maaga seonduvat. Praegu on Eestis 600 000 hektarit reformimata riigimaad.

Maa peab saama õige omaniku

Ministri sõnul toodetakse 70 protsenti piimast rendimaal. Kui maaomanikud on ühed, maa kasutajad aga teised, puudub põllumajandustootjatel pikas perspektiivis kindlus. „Praegu puudub seadus, millistel tingimustel saavad kasutusvalduses oleva maa kasutajad selle omale. Maa kasutajatel peab olema sellele ostueesõigus,” ütles Seeder.

Ta ei pea õigeks maa erastamist piiratud ringile, sest nii saavad maaomanikeks kinnisvarafirmad, kuna variisikutest ostjatest puudu ei tule. Kui maa on kinnisvarafirmadel, valivad nemad rentniku.

Minister tunnistas, et paraku käivad kinnisvarafirmad paar-kolm sammu kohalikest omavalitsustest ees. „Pikas perspektiivis on see vale, sest linnade lähedale tekkinud ja tekkivad asumid on läbimõtlemata lahendusega. Üheks näiteks on ühistranspordi puudumine, mida hiljem on tervikuga võimatu kokku viia. Teisalt peab linna arengu eesmärgil selle lähedal olevat maad paindlikult kasutama,” arutles Seeder.

Juttu oli ka toetustest. Põllumajandusministri sõnul saavad ELi vanade liikmete põllumehed suuremaid toetusi kui uute liikmete omad. Minister ei pea õigeks põllumajandustootjate riigipoolset toetamist, sest rikkad ELi riigid suudavad rohkem raha põllumajandusse suunata. „Olulisem on toetuste ühtlustamine,” pakkus Seeder.

Professor Ülo Vooglaid nentis, et tööd teeb ikkagi isiksus, mitte kutse. Meil õpetatakse küll eriala, kuid mitte aineid, mis aitavad noorel inimesel loodusrütmidega mõtlevaks isiksuseks kujuneda.

Tema sõnul peab haridusministeerium oma haldusalas olevates õppeasutustes kardinaalseid muudatusi tegema.