Hummuli Agro OÜ taimekasvatusjuht Martin Hammerbeck ja Are Selge maisi küpsust hindamas. Foto: Hummuli Agro.

Kui Saaremaal hinnatakse tänavu aastast sööda varumist kehvapoolseks, siis Lõuna-Eestis ollakse suvega igati rahul. Hummuli Agro OÜ taimekasvatuse konsultant Are Selge ütles, et igal aastal on oma eripärad - selle aasta esimene niide oli toorproteiini sisalduse poolest pigem tagasihoidlik ja taimik vananes kiiresti. Selle puudujäägi kompenseeris teise ja kolmanda niite silo kvaliteet.

„Üldine tähelepanek üle-Eesti on, et kõik saagid saavad tänavu varem valmis. Sellel aastal on Hummuli Agros ka neljas niide kenasti tulemas. Plaanime sellega alustada septembri keskpaigas. Kui vaatame maisitaimi, siis saagikus on paljulubav, kuigi mingi osa saab kindlasti kahjustatud metssigade poolt. Käisime üleeile vaatamas maisipõlde ja tõdesime, et tõlvik on juba teatud põldudel koristamisküps,“ rõõmustas Selge. Ta lisas, et maisi niiskuse sisaldus on hea ja tõenäoliselt tehakse maisisilo koristamisega algust juba järgmisel nädalal.  

Metssigade poolt põldudel tehtud kahjustused teevad Are Selge meele mõruks, kuid õnneks pole karude kahjud märkimisväärsed, kuigi neid pidi siiski mõned Hummuli kandis olema.

Suvel maha sadanud vihm mõjutas ka Hummuli kanti, nii lükkus viljakoristus edasi, sest põllud olid liiga pehmed, mis omakorda mõjutab ka põldude suvelõpu künde. „Ka praegu on osad põllud meil pehmed, kuid muidu võib suvega rahule jääda,“ tõdes Selge.

Sügiskünni plaanidest rääkides meenutas Selge, et kuna eelmise aasta suvi oli põuane ja talv kahjustas tugevalt kultuurheinamaid, siis augusti keskpaigas rajati uusi rohumaid, mis idanevad kenasti. „Talirapsi meie ei külva ja teiste taliviljade külviga alustame selle nädal lõpus või tuleva nädala alguses,“ prognoosis Selge.

Sigadega kimpus

Saaremaa piimatootja, Kõljala ja Valjala POÜ juht Tõnu Post ütles selle suve söödavarumist kommenteerides, et tänavune suvi kordab oma tulemustega eelmist, nigelat aastat. „Eks meil said taliviljad juba talvitudes kannatada ja suviviljadele tuli põuaaeg peale, lisaks kimbutasid meid tublisti kahjurid, kelle tegevus oli täiesti ootamatu. Eriti said nendega pihta odrapõllud,“ rääkis ta.

Maisipõldude olukorda kommenteeris Post, et kuna kevadel tegid linnud suurt kahju ja nad pidid lausa juurdekülvi tegema, siis nüüd kimbutavad põldusid metssead.

„Tundub, et metssigade arvukus on hakanud tõusma ja ka jahimehed ütlevad, et pesakonnad on suured ja põrsaid palju – sigadel on praegu head ajad. Samas ega siga ära ei ütle, kui midagi kuskilt kergemalt ja maitsvamat saab. Maisipõllud on praegu paraja valmidusega ja siga käib seal rõõmuga võtmas,“ kirjeldas Post metsanotsude tegevust.

„Kui meil eelmisel aastal oli hästi vilets esimene niide aga seejärel saime oma sööda kätte teise ja kolmanda niitega, siis tänavune niide oli enam vähem. See polnud küll hea aga oli rahuldav, kuid tänu põuale, mis meid seejärel tabas, oli teine niide vilets. Nüüd tuleb meil kolmas niide ja ma usun, et me saame oma mahud kätte ja me ei pea neljanda niite peale mõtlema. Kuid usun, et on ka neid loomakasvatajaid, kes peavad sööta juurde ostma,“ tunnistas ta. Rohumaadel kasvatatakse Posti sõnul ka lutserni kuid kuna neil on palju turvasmuldadega rohumaid, kasvatatakse seal päiderooga ja timutit. „Need on tänuväärt taimed, lisaks peab päideroog ka ajutisele üleujutusele hästi vastu,“ lisas ta.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles söödavarumisest rääkides, et investeeringud rohumaade uuendamisesse tasuvad ennast igati ära. „Osades piirkondades on igati õigustanud seemnesegudes lutserni kasutamine, kuid igal pool pole see soovitud tulemusi andnud. Siin ongi eelis nendel loomakasvatajatel, kes on oma rohumaade mullastikku lasknud analüüsida, et veelgi täpsemalt rohumaade taimestikku valida. Kuna ilmastikutingimused on ebaühtlased, põuaaeg võib kiirelt vahelduda liigniiskuse ja vihmaga, siis annab söödavarumisel olulise eelise neile, kes heintaimede valikul on arvestanud eelmainitud asjaoludega.“

Allikas: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu 2. septembri 2024. a. pressiteade