Vabariigi Valitsuse istungil otsustati valitsuse reservist eraldada Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumile 18,2 miljonit eurot ühistranspordi toimimiseks, mis tähendab, et ühistransport saab jätkuda senises mahus .Lisavahendite vajadus tuleneb ühistranspordi baaseelarve külmutamisest 2020. aastal. Eelnevate aastatel on ühistransporditoetuse puudujääki rahastatud samuti valitsuse reservist. Ühistranspordi jätkumine samas mahus on ülioluline inimestele, kes sõltuvad oma käikudes bussist, rongist vm ühistranspordivahendist, et jõuda kooli ja tööle.

Regionaal- ja Põllumajandusminister Piret Hartman selgitas, et ühistranspordi prognoositud eelarve puudujääk on käesoleval aastal 19,8 miljonit eurot. Regionaal-ja Põllumajandusministeerium katab sellest summast 1,6 miljonit „Tegemist on väga olulise sammuga, tänu millele saab bussi-, rongi-, parvlaeva- ja lennutransport jätkuda senises mahus. See on meie jaoks olnud suur murekoht ning kindel on see, et senine ühistranspordikorraldus tuleb üle vaadata, et me ei peaks tulevikus aasta keskel riigireservist raha eraldamist paluma,“ lausus Hartman.

Ühistranspordi korraldamiseks sõlmitud avaliku teenindamise lepingud  vedajatega on pikaajalised ning seaduse kohaselt arvestatakse liiniveo toetamise kavandamisel eelmiste aastate tegelikke liiniveo kulusid ja tulusid ning samuti tarbijahinnaindeksi (THI) muutumist. Alates 2020. aastast on THI tõusnud 41% ja kütuste hinnad keskmiselt 50%.

Bussiliikluses on käesoleva aasta puudujääk seotud toimimise kuludega, mis on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 3,9%. Ühistranspordikeskused ja kohalikud omavalitsused on taotlenud ministeeriumilt lisarahastust, et katta suurenenud liinikilomeetri hinda, täiendavaid veomahte seoses liigaastaga, bussijaamade kasutamise ja piletisüsteemide kulusid.

Lennuliikluses hakkavad sel aastal kehtima uued lepingud kolmel siseriiklikul lennuliinil. Lennuliinidel kehtivates avaliku teenuse osutamise lepingutes ei ole ette nähtud maksumuse indekseerimist. Seejuures on vedajatel õigus taotleda lennukikütuse hinna ja lennujaamatasude tõusu kompenseerimist. 2023. aastal tõusid lennujaamatasud, mille kasv tuleb kehtivate lepingute põhjal vedajatele hüvitada.

Rongiliikluses on kulud võrreldes eelmise aastaga kasvanud 12,7%. Kulude suurenemise peamised põhjused tulenevad raudteetaristutasude kasvu ning uute rongide liinile tuleku ettevalmistamiseks lisanduva tööjõu tõttu. Rongiliikluses kehtib AS Eesti Liinirongidega (Elroniga) kümneaastane otseleping, mis peab katma riikliku tellimusega tellitava veomahuga seotud kulud osas, mida Elron piletitulust tagasi ei teeni.

Laevaliikluses on kulud kasvanud võrreldes eelmise aastaga 10,2% parvlaeva lepingute periooditasude ja sadamatasude tõusu tõttu.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade