Kliimaministeeriumi kooskõlastusele saadetud metsaseaduse muudatustega lubatakse kuni ühele protsendile Eesti maismaast rajada istandikke. Valgevene ja Venemaa päritolu taimi ega mineraalväetisi kasutada ei tohi.
Kliimaministeeriumi elurikkuse asekantsler Antti Tooming selgitas, et metsaseaduse muudatusega võimaldatakse istandikke rajada selgetel ja kindlatel tingimustel valitud kohtadesse.
„Need on ca 76 000 hektarit aktiivsest kasutusest väljas põllumaid, mida on kokku umbes üks protsent kogu 4,5 miljoni hektari suurusest Eesti maismaast,“ lausus Tooming. Tema sõnul näitas metsamaal kasvavate hall-lepikute asemele istandike rajamise võimaldamist hinnanud Kliimaministeeriumi analüüs, et istandikud metsamaal ei ole hiljuti jõustunud EL regulatsioonide tõttu võimalikud.
Kui palju kokku ja mis tempos lubatud maa-alale tegelikult istandikke rajatakse, on hetkel keeruline ennustada, sest riiklikke toetusi selle tarbeks ei eraldata ja istandike rajamine pole odav.
„Selleks, et me ei tekitaks loodusele liigset koormust, oleme eelnõu teinud konservatiivse, muuhulgas on ka näiteks keelatud mineraalväetiste kasutamine, et mitte suurendada toitainete survet veekogudele,“ ütles Tooming.
Istandike päritolu puhul tuleb arvestada sellega, et kõigil taimedel, mida Euroopa Liidu territooriumil veetakse ja turustatakse, peavad olema taimepassid, mis tõendavad, et taimed on tootnud registreeritud tootja järelevalve all ja taimed on terved.
„Valgevene ja Venemaa puittoodete, sealhulgas istikute import on keelatud, seega nende kasutamine on Eestis välistatud,“ rõhutas Tooming.
Metsaistikute taimepassi üle teeb Eestis järelevalvet Keskkonnaamet.
Puuistandikud on tootmisalad, kus saab kasvatada kontrollitud tingimustes puitu metsast kiiremini ja kvaliteetsemalt. Istandike rajamine on ka täna lubatud, aga praegune regulatsioon on puudulik ja ei võimalda nende potentsiaali rakendada.
„Kui maa on põllumajanduslikust kasutusest väljas ja sel ei ole looduskaitselist väärtust, võiks istandik olla üheks maakasutuse variandiks, mis soodustab täiendavat süsiniku sidumist ja anda maaomanikule võimalus lisandväärtust luua,“ selgitas seadusemuudatuse mõtet asekantsler Tooming.
Kliimaministeerium ootab ettepanekuid metsaseaduse muudatuste eelnõule kuni 11. septembrini.
ISTANDIKE FAKTILEHT
Võimaldades puiduistandike rajamist, vähendame raiesurvet metsas.
• Istandikud luuakse eesmärgiga kasvatada kvaliteetset puitu mehaaniliseks väärindamiseks, mis on alternatiiviks traditsioonilisele metsaressursile.
• Metsade kõrvale istandike rajamise soodustamine aitab suurendada süsiniku sidumist. • Pakume välja võimaluse rajada istandikke kasutusest väljas olevale põllumaale, mis oma looduskaitselist väärtust (ca 76 000 ha). Värskelt valminud analüüs näitas, et istandikeks ei saa EL äsja jõustunud regulatsioonide tõttu kasutada halli lepaga kaetud metsamaad.
• Metsamaal on metsaseaduse alusel seatud tingimused metsa uuendamiseks lubatud kultiveerimismaterjalile1 . Kodumaistest puuliikidest on lubatud peamiselt Eesti päritolu algmaterjali kasutamine. Turunõudluse rahuldamiseks, on leitud viis, kuidas toota turule täiendavaid metsataimi. Nimelt viiakse Eesti päritolu metsaseeme teistesse Euroopa Liidu liikmesriikide taimlatesse ja sellest seemnest kasvatatud taimed tuuakse Eestisse tagasi.
• Kõik taimed, mida veetakse ja turustatakse Euroopa Liidu territooriumil peavad omama taimepassi. Taimepass tõendab, et taimed on tootnud registreeritud tootja järelevalve all ja taimed on terved. Taimepassi üle registreeritud metsaistutusmaterjali tarnijate osas teeb Eestis järelevalvet Keskkonnaamet. Kõik tarnijad, sh ka metsaühistud, kes tegelevad mh ka taimede vahendamisega on registreeritud taimetervise registris.
• EL turustamise reeglite järgi (Direktiiv 105/1999 metsapaljundusmaterjali turustamise kohta) ei tohi seada direktiivist rangemaid turustuskitsendusi. Taimede kasutamine metsanduslikul eesmärgil on liikmesriigi pädevuses olev teema, seega on liikmesriigid määranud, millistest piirkondadest pärit taimi metsa uuendamisel kasutada tohib. See tähendab, et turustada on lubatud kõiki direktiivi lisas 1 lubatud metsapuutaimi. ELs kehtib Venemaa ja Valgevene puittoodete, sh istikute impordikeeld. Euroopa Nõukogu otsusega lubati Valgevenest pärit harilikku kuuske turustada Euroopa Liidus 31.detsembrini 2019.
• ELs on ka lubatud kolmandatest riikidest pärit kultiveerimismaterjali turustada, kui selles riigis on samaväärsed kontrollimehhanismid kui ELis. Nendeks riikideks on näiteks nii Kanada, Šveits, Norra kui ka Ameerika Ühendriigid. • Istandikke puudutavad reeglid, sh registreerimise, rajamise, majandamise täpsemad nõuded pannakse paika ministri määrusega, mis on välja töötamisel.
Allikas: Kliimaministeeriumi 28. augusti 2024 pressiteade
