Ukraina maja

Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi maaehituse ja veemajanduse õppetooli CNC-puidulaboris on valminud ainulaadne, ainult puusepaliidetega puitkarkassiga moodulhoone vähendatud mahus prototüüp ehk nn Ukraina maja, mida on võimalik püstitada ainult haamri abil ja ilma tõsteseadmeid kasutamata.

Tegu on keskkonnasõbraliku ning rohepöörde kontekstis (vt ÜRO kliimaeesmärke) jätkusuutliku tehnilise lahendusega, millel puuduvad täielikult metallist kinnitusvahendid. Puidupõhised seina-, põranda- ja laeplaadid on samuti ühendatud postidesse ja taladesse selleks väljatöötatud tapplahendustega.

Tänasel Ukraina iseseisvuspäeval on oluline märkida, et täissuuruses testhoone ehitisealuse pinnaga 29,6m2 (suletud netopinnaga 22,2m2) püstitakset projekti Ukraina partneri Lvivi Polütehnilise Rahvusliku Ülikooli (LPNU) üliõpilaslinnakusse.

Seejärel uuritakse projekti meeskonna poolt eesotsas projektjuhi Mariia Ruda´ga, kuidas selline konstruktsioon koos kõigi maksimaalselt autonoomselt toimivate tehnosüsteemidega päriselus funktsioneerib. Üheaastaseks testperioodiks asuvad hoonesse elama minimaalselt kaks LPNU tudengist elanikku. Saadakse andmed nii hoone piirdekonstruktsioonide ehitusfüüsikalise toimimise kui ka piiratud energia- ja veeressursi puhul elanike kasutusharjumuste kohta.

„Väljatöötatud tootmis- ja ehitustehnoloogia võimaldab koostada väikestest ja kergetest detailidest elemente, mis kokku monteerituna moodustab ühe suurmooduli (suhe 1:2). Nendest on võimalik nii Vene-Ukraina sõja ajal, kui ka pärast seda omakorda ehitada erineva kasutusotstarbega ja vajadusel mitmekorruselisi (vähemalt 3) hooneid nii haja- kui ka tiheasustuses, nt äärelinnade mitmekorruselisel hoonestamisel,“ selgitas projekti liige Sander Saar, miks otsustati luua just moodulhoone.

Moodulhoone kandvaks konstruktsiooniks on eeltapitud puidust karkass, mille jäigastavateks elementideks on diafragmadena töötavad vineerplaadid. Seinad koosnevad kahes kihis asetsevast karkassi ja vineeri kombinatsioonist, mille vahele on paigaldatud puiste-soojustusmaterjal. 

Projekti üks eesmärkidest on kasutada CO2 emissiooni vähendavaid ehitustehnoloogiad (inimjõud + haamer) ja taastuvaid ehitusmaterjale (täispuit ja puidupõhiseid plaatmaterjalid). Hoone energiakulude vähendamiseks kasutatakse autonoomset soojustagastiga ventilatsioonisüsteemi. Elektri tootmiseks, salvestamiseks ja külma tarbevee soojendamiseks täiendavalt ka päikeseenergiat. Samuti rakendatakse sadevee kogumist ning selle kasutamist tualetipoti veepaagis.

Projekti töörühma juhib Eesti Maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli tarindite analüütilise valiku lektor ja nimetatud teadur Tõnis Teppand. Projekti meeskonda kuuluvad veel Sander Saar ja Rain Viikoja (maaehituse eriala lõpetajad 2024), maaehituse 2. kursuse tudeng Sten Oliver Haugas, Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) 3. kursuse õpilane Karl-Martin Teppand ja maaehituse ja veemajanduse õppetooli külalisteadur Morten Poolakese. Küttesüsteemi kavandamisel ja testimisel on abiks olnud soojusõpetuse ja informaatika lektor Mart Hovi ja energiakasutuse magistrant ning pottseppmeister-restauraator Mati Malm.

Hoone valmib SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr Kliima.3.01.23-0141 „Autonoomse kiirelt püstitatava CNC-puusepaühendustega puitmoodulhoone ehitustehnoloogia ja selle jälgimine reaalsetes keskkonnatingimustes“ raames. Projekti partnerid on Eesti Maaülikool ja Lvivi Polütehniline Rahvuslik Ülikool.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade