|
SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL
Euroopa Kohus selgitas tööstusheite direktiivi sätteid (C‑626/22)
25. juunil tegi Euroopa Kohus eelotsuse, mis puudutas Itaalias asuvat Euroopa suurimat terasetootmiskompleksi Ilva. Kohus selgitas tööstusheite direktiivi 2010/75/EL ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätteid.
Kohus selgitas, et tööstusheite direktiiviga kaitstakse lisaks keskkonnale ka iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav. Sellega seoses märkis kohus, et kuigi Itaalia valitsuse sõnul ei viidata direktiivis tervisekahjustuse hindamisele, hõlmab reostuse mõiste selle õigusakti tähenduses tõepoolest kahju nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Kohus rõhutas, et mis tahes sellise loa tingimuste rikkumise korral peab käitaja viivitamatult võtma kasutusele meetmeid tagamaks, et kõik käitise osad viiakse võimalikult kiiresti vastavusse nende tingimustega. Euroopa Kohtu sõnul ei saa tõsise ohu korral tegevusloas sätestatud kaitsemeetmete kohaldamise tähtaega korduvalt pikendada, vaid käitise tegevus tuleb peatada.
Euroopa Kohtu otsus C‑626/22
Euractive uudis (ingl k)
KLIIMAMUUTUS
Kliimaministeerium avalikustas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu
Kliimaministeerium avalikustas 5. augustil kliimakindla majanduse seaduse - seni tuntud ka kui kliimaseaduse - eelnõu. Eelnõu on tagasisidestamiseks esitatud 30 päevaks, st kuni 4. septembrini. Seletuskirja kohaselt on eelnõukohase seaduse eesmärk luua alus kliimakindlaks majanduseks ja tagada selleks eri valdkondadele vajalik ettenähtavus ning selgus kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Kirjutasime kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusest 2023. a septembrikuu uudiskirjas.
Eesti riiklike kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidena on eelnõus käidud välja, et 2030. aastani püsib heide 2022. aasta tasemel ja hakkab seejärel vähenema, jõudes 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
Kliimakindla majanduse seadusega plaanitakse kehtestada seaduse jõuga nii sektoriteülesed kui ka iga sektori individuaalsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid. Eesmärgid seatakse eraldi energeetika, tööstuse, hoonete, transpordi, põllumajanduse, jäätmete ja maakasutuse sektoritele, et tagada suurem õigusselgus ning seeläbika investeerimiskindlus. Seletuskiri on seejuures napisõnaline, kuidas on seda tüüpi sihttasemed leitud. Eesti riiklike kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidena on eelnõus käidud välja, et 2030. aastani püsib heide 2022. aasta tasemel ja hakkab seejärel vähenema, jõudes 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Tööstussektori heitele ei plaani ministeerium aga 2030. aastaks sätestada mitte vähenemise eesmärki, vaid lubada sel võrreldes 2022. aastaga lausa kahekordistuda.
Et Eesti heide jääks õiglase süsinikueelarve piiresse, mis vastab kliimasoojenemise hoidmisele 1,5 kraadi juures, pidanuks Eesti heide hakkama järsult vähenema juba 2022. aastal ning peaks 20 aasta pärast jõudma negatiivseks.
Juunikuus valmis kliimaministeeriumi tellimusel TalTechi analüüs Eesti süsinikueelarve suurusest. Selles hinnati erinevatest põhimõtetest lähtudes, kui suur on kasvuhoonegaaside heitkogus, mida Eesti võib summaarselt veel atmosfääri paisata, et kliimasoojenemine ei ületaks Pariisi leppes kokku lepitud piiri (s.o 1,5 või 2 kraadi). Et Eesti heide jääks õiglase süsinikueelarve piiresse, mis vastab kliimasoojenemise hoidmisele 1,5 kraadi juures, pidanuks Eesti heide hakkama järsult vähenema juba 2022. aastal ning peaks 20 aasta pärast jõudma negatiivseks. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus välja pakutud heite vähendamise eesmärgid ei ole aga hinnatud süsinikueelarve suurusega kooskõlas.
8. mail toimunud kliimakindla majanduse seaduse põhisuundade pressikonverentsil sõnasid kliimaministeeriumi esindajad, et seaduse koostamisel ei ole lähtutud mitte Pariisi kokkuleppes sisalduvatest eesmärkidest hoida kliimasoojenemist tuntavalt alla 2 kraadi ja pingutada selle hoidmiseks 1,5 kraadi piires, vaid on lähtutud vähemalt 2-kraadisest kliimasoojenemisest.
Enne kliimakindla majanduse seaduse tutvustust esitasid keskkonnaühendused kliimaministeeriumile põhjalikud ettepanekud kliimaseaduse sätete sõnastamiseks. Põhisuundade avalikustamise järel tegid keskkonnaühendused avaliku pöördumise kliimaministri poole, milles mõistsid hukka suurt kasvuhoonegaaside heidet lubavad eesmärgid, millega Eesti läheks tagasi isegi varem kehtestatud eesmärkidest ja kannustasid muuhulgas ministeeriumi arvestama eesmärkide seadmisel kõigi võimalike meetmetega eesmärkide saavutamiseks, mitte piirduma üksnes olemasoleva tehnoloogiaga. Võrreldes 8. mail avaldatud seaduse põhisuundadega ei ole aga augustis tagasisidestamisele esitatud eelnõus kliimaeesmärkide osas muudatusi tehtud.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu eelnõude infosüsteemis
08.05.2024 kliimakindla majanduse seaduse põhisuundade tutvustamise pressikonverents
TalTechi süsinikueelarve uuring
Riigikontroll: taastuvenergia tootmise kolmekordistamine aastaks 2030 ei pruugi olla hetkeseisu põhjal realistlik
Aasta alguses avaldas riigikontroll aruande „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“. 2022. aastal seadis riigikogu energiamajanduse korralduse seadusega riikliku taastuvenergia eesmärgi, mille kohaselt toodetakse alates 2030. aastast vähemalt sama palju taastuvelektrit, kui aasta jooksul elektrit kokku tarbitakse. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi riigi plaanitavad tegevused tuuleparkide kiiremaks arendamiseks olla piisavad ja tõenäoliselt ei ole võimalik 2030. aastaks taastuvelektri eesmärki saavutada.
Praeguseks on taastuvenergia riiklikust eesmärgist täidetud vähem kui kolmandik. Elektri tootmiseks kasutatud olulisemate energiaallikate osatähtsus aastal 2022 oli järgmine: mittetaastuvenergia 65,4%, biomass (sh jäätmed) 18.1%, tuul 8.7 %, päike 7.4%.
Üheks oluliseks keskkonnamõju hindamise mahtu ja ajakulu suurendavaks probleemiks on see, et puudub kokkulepe, millised on olulised ning millised vähem olulised mõjud.
Riigikontrolli hinnangul seni rakendatud ja teadaolevaid meetmeid arvestades vajalikus mahus tuuleparke 2030. aastaks tõenäoliselt ei valmi. Eeskätt seetõttu, et varem alanud planeeringu ja keskkonnamõju hindamise menetlusi ei ole õnnestunud piisavalt tõhusamaks muuta. Üheks oluliseks keskkonnamõju hindamise mahtu ja ajakulu suurendavaks probleemiks on see, et puudub kokkulepe, millised on olulised ning millised vähem olulised mõjud. Spetsialistide hinnangul kulub väga palju aega ebaolulistele mõjudele, mille hindamisest saaks ka loobuda. Keskkonnamõju hindamist saab riigikontrolli sõnul efektiivsemaks, kiiremaks ja odavamaks muuta kui näiteks paremini koondada ning teha kättesaadavaks keskkonnaandmed.
Aruandes on ka välja toodud, et 2030. aastaks seatud eesmärgi täitmisest ei piisa pelgalt tuuleparkide rajamisest. Selle kõrval on vähemalt sama oluline tegeleda salvestusvõimsuste loomisega ja täiendavate välisühenduste rajamisega, mis võimaldaks Eesti tarbimist ületavat elektrienergiat eksportida ning luua eeldused energiamahuka tööstuse arendamiseks Eestis. Riigikontrolli sõnul tegeletakse kliimaministeeriumis küll salvestusvõimsuste jaoks õiguskeskkonna soodsamaks muutmisega, kuid ministeeriumil puuduvad kindlad salvestusvõimsuste rajamise edendamise eesmärgid ja tegevusplaan seatud eesmärkide elluviimiseks.
Riigikontrolli aruande „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“ materjalid
Riigikontrolli aruande kokkuvõte
Jõustus ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)
Juunis jõustus ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine), millega luuakse meretuuleparkidele uue loaliigina meretuulepargi hoonestusluba. Kui seni pidi elektritootja taotlema eraldi hoonestusloa, vee erikasutuse keskkonnaloa ja ehitusloa, siis seadusemuudatusega koondatakse nende loamenetluste nõuded üheks. Kirjutasime eelnõust ka kevadises uudiskirjas ja 2023. a novembrikuu uudiskirjas.
Meretuulepargi hoonestusloa taotlemine on küll mahukam, kui iga menetlus eraldi, kuid samas kiirem, sest dokumentide esitamist ja eri toiminguid on kokkuvõttes vähem. Hoonestusloa saamine annab õiguse alustada tuulepargi ehituse ja selleks vajaliku vee erikasutusega. Edaspidi väljastatakse vaid üks haldusakt, mis peaks vähendama ka kohtuvaidluste arvu.
Samuti lihtsustatakse muudatusega elektrituulikute ja päikeseparkide uuendamist ning kehtestatakse menetluse riigilõiv uutele hoonestusloa taotlustele ja neile, kes soovivad üle minna ühendloa menetlusse. Lisaks võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, et tõhustada üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamist.
Riigiteataja uudis
Euroopa Komisjon avaldas soovitused ja juhenddokumendid, et parandada ja ühtlustada taastuvenergia loamenetlusi
Mais võttis Euroopa komisjon vastu rea uusi ja ajakohastatud soovitusi ja juhenddokumente, et parandada ja ühtlustada taastuvenergia loamenetlusi ja enampakkumusi. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivi kohaselt on ELi eesmärk saavutada 2030. aastaks taastuvenergia 45 % osakaal, kusjuures õiguslikult siduv miinimumeesmärk on vähemalt 42,5 %.
Ajakohastatud soovituses loamenetluste kiirendamise kohta ja sellele lisatud suunistes toob komisjon välja viisid, kuidas parandada taastuvenergia ja sellega seotud taristuprojektide planeerimis- ja loamenetlusi ELis. Ajakohastatud lubade andmise suunistes tuuakse näiteid kiiremate ja lihtsamate loamenetluste headest tavadest, rõhutatakse digitaliseerimise ning kogukonna osalemise, inimressursside ja oskuste tähtsust; ning kirjeldatakse, kuidas kõige paremini käsitleda asukoha valikumenetlusi ja võrguühendusi.
Komisjon on vastu võtnud ka täiendava juhenddokumendi taastuvenergia eelisarendusalade määramise kohta. Läbivaadatud taastuvenergia direktiivi kohaselt on need kohad, kus taastuvenergia projektide kasutuselevõtul ei ole eeldatavasti märkimisväärset keskkonnamõju, mistõttu on vajalikud menetlused kiirkorras, et tagada konkreetsete tehnoloogiate kiire kasutuselevõtt. Selliste valdkondade valimise põhielemendid on digivahendite kättesaadavus planeerimiseks ja kaardistamiseks ning andmed taastuvenergia võimsuse ja võimaliku keskkonnamõju kohta. Komisjon rõhutab oma suunistes ka sidusrühmade nõuetekohase kaasamise ja avaliku konsultatsiooni rolli, et hõlbustada selliste kiirendusalade edukat määramist.
Soovitus ja suunised loamenetluste kiirendamise kohta
Suunised taastuvenergia eelisarendusalade määramise kohta
LOODUSKAITSE
Euroopa Kohus selgitas loomaliikide range kaitsesüsteemi nõudeid ja huntide kaitsestaatust (C‑601/22 ja C‑436/22)
Juulis tegi Euroopa Kohus kaks eelotsust, milles selgitas loomaliikide range kaitsesüsteemi nõudeid. Mõlemad olid seotud huntide kaitsekorraldusega - esimene lahend puudutas Austriat (C‑601/22) ja teine Hispaaniat (C‑436/22).
EK: isegi kui kaitsealune liik on heas seisundis, võib selle liigi isendite surmamine olla keelatud, kui naaberriikides on see liik halvas seisundis ja surmamine kahjustaks seda veelgi.
11. juulil tehtud otsus (C‑601/22) keskendus eelkõige küsimusele, kuidas tuleks liigikaitse korralduses ja loodusdirektiivi art 16 alusel erandi tegemisel, mille alusel võib näiteks kaitsealuse liigi isendit surmata, arvesse võtta liigi populatsiooni naaberriikides. Euroopa Kohus selgitas, et kõigepealt tuleb hinnata kaitstava liigi praegust populatsiooni kohalikul ja liikmesriigi tasandil ning juhul, kui kaitsestaatus on neil tasemetel soodne, võimaluse korral järgmisena piiriülesel tasandil. Ilma hinnanguta praegusele seisundile kohalikul tasandil ei saa kaitsealuste loomade isendite surmamist lubada loodusdirektiivi alusel. Austria oli senini huntide kaitsekorralduses arvestanud seda, et Saksamaal on piisavalt hunte, et mõlema riigi populatsiooni katta. Euroopa Kohus märkis, et selline väide ei ole lubatud. Kõik liikmesriigid peavad ise direktiivi täitma ja hoolitsema selle eest, et liikide seisund nende territooriumil oleks hea. Lisaks rõhutas kohus, et isegi kui liik on heas seisundis, võib isendite surmamine olla keelatud, kui naaberriikides on see liik halvas seisundis ja surmamine kahjustaks seda veelgi.
Euroopa Kohus selgitas veel, et üksiku looma (nt lambaid murdva hundi) tekitatud kahju hindamisel tuleb arvesse võtta ainult kahju, mis on otseselt seotud selle isendiga. Võimalikke makromajanduslikke arenguid kauges perspektiivis nagu üldine mõju põllumajandusele, ei tohi arvesse võtta, kui seos konkreetse isendiga ei ole otsene. Näiteks ei ole üksiku hundi tekitatud kahju hindamisel lubatav argument, et "hundid on vastutavad selle eest, et inimesed loobuvad mägipiirkondade põllumajandusest".
Loodusdirektiivi art 16 kohase erandi tegemine, st kaitsealuse liigi isendi surmamise lubamine, nõuab muuhulgas, et puuduks „muu rahuldav alternatiivne lahendus“. Euroopa Kohus märkis, et eeltoodud kriteeriumi kindlaks tegemiseks peavad liikmesriigi pädevad asutused hindama parimate kättesaadavate teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel muid võimalikke lahendusi, võttes eelkõige arvesse nende majanduslikke tagajärgi (arvestades seejuures ka võimalike riiklike toetustega) ilma, et need oleksid määrava tähtsusega, ning kaaludes neid üldise eesmärgiga säilitada või taastada asjaomase loomaliigi populatsiooni soodne kaitsestaatus.
29. juulil tehtud eelotsuses (C‑436/22) selgitas Euroopa Kohus veel, et loodusdirektiivi artikliga 14 on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on hunt määratletud liigina, mille isenditele võib jahti pidada liikmesriigi territooriumi ühes osas, kus ta ei kuulu art 12 lõikes 1 ettenähtud range kaitse alla, samas kui selle liigi kaitsestaatus kogu riigis on hinnatud „ebasoodsaks, puudulikuks“. Art 14 põhinevate meetmete otstarbekuse hindamisel tuleb arvesse võtta art 17 alusel iga kuue aasta järel koostatud seirearuannet, kõiki uusimaid teadusandmeid, sealhulgas neid, mis on saadud järelevalve tulemusel kui ka ettevaatuspõhimõtet.
Huntide kaitsestaatuse ja loodusdirektiivi tõlgendamisega seoses esitas ka Riigikohus mullu oktoobris Euroopa Kohtule taotluse eelotsuse saamiseks haldusasjas nr 3-20-2368 (loe lähemalt novembriikuu uudiskirjast).
Euroopa Kohtu otsus C‑601/22
Euroopa Kohtu otsus C‑436/22
EL looduse taastamise määrus sai lõpliku heakskiidu
Juunis kiitis EL nõukogu lõplikult heaks looduse taastamise määruse, mille kohaselt peavad liikmesriigid 2030. aastaks taastama vähemalt 30% kahjustatud looduslike elupaikade pindalast ja sajandi keskpaigaks kõik taastamist vajavad elupaigad. Kliimamuutuste ja elurikkuse kao omavahelise vastastikmõju tõttu on määrusel oluline roll Euroopa roheleppe ning elurikkuse strateegia elluviimisel, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel ja toidujulgeoleku tagamisel. Määruse tagamaadest kirjutasime viimati 2023. aasta novembri uudiskirjas.
Määruse kohaselt tuleb taastada nii maismaa-, magevee- kui ka mereelupaiku. Maismaaökosüsteemide puhul on nähtud ette eraldi kohustused põllumajandus-, metsa- ja linnaökosüsteemide taastamiseks. Samuti on määruses seatud eesmärk istutada kümnendi lõpuks üle liidu vähemalt 3 miljardit puud ja taastada vähemalt 25 000 kilomeetri jõgede vaba vool. 2030. aastaks peavad määruse alusel kehtestatud meetmed hõlmama vähemalt 20% EL maismaast ja 20% merealast. Kuni 2030. aastani tuleb prioriseerida Natura 2000 alade hea seisundi saavutamist ja säilitamist.
Määrusesse viidi sisse oluliselt paindlikkust lubavaid meetmeid võrreldes algse ettepanekuga. Näiteks võivad riigid põllumajanduses kasutatavate kuivendatud turvasmuldade taastamise eesmärgi saavutamiseks taasmärjutada hoopis turbakaevandamisalasid. Ka on kuivendatud turvasmuldade märjutamine kohustuslik üksnes riigimaadel ja vabatahtlik eramaaomanikele. Metsaökosüsteemide taastamise puhul võib iga riik valida eesmärgi täitmise hindamiseks seitsme etteantud mõõdiku hulgast kuus jõukohast, mille põhjal seiratakse eesmärgi täitmist selles riigis. Samuti on ette nähtud taastamise kohustuse erandid taastuvenergia tootmise ja riigikaitse jaoks.
Kahe aasta jooksul peavad liikmesriigid koostama taastamiskavad, et panna paika, kuidas riik määruses sätestatud eesmärgid saavutab.
Kahe aasta jooksul peavad liikmesriigid koostama taastamiskavad, et panna paika, kuidas riik määruses sätestatud eesmärgid saavutab. Kava peab põhinema parimal olemasoleval teadmisel ja selle koostamisse tuleb kaasata avalikkust. Kava koostamise järel peavad riigid seda iga kümne aasta järel läbi vaatama ja vajadusel uuendama. Samuti peavad riigid seirama elurikkuse seisundit kirjeldavaid näitajaid, muuhulgas elupaikade seisundit, põllulindude arvukust ja linnade rohealade pindala.
EL nõukogu pressiteade
ERR: looduse taastamise määruse mõju peaks leevendama selle suur paindlikkus
Bioneeri uudis looduse taastamise määruse kohta
IUCN kajastus looduse taastamise määruse vastuvõtmisest
Õiguskantsler tegi ettepaneku muuta looduskaitseseaduse ehituskeeluvööndi sätted põhiseaduspäraseks
Õiguskantsler tegi 6. mail riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lõige 4 ja § 40, milles on sätestatud erandid ranna ja kalda ehituskeeluvööndist ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndi muutmise regulatsioon.
Õiguskantsleri 06.05.2024 ettepanek
Õiguskantsleri 06.05.2024 kiri Riigikogu keskkonnakomisjonile
Rootsi Maaülikool viis läbi kaitsealuste liikide laiaulatusliku kohtulahendite uuringu
Rootsi maaülikool viis projektiga “Courts & Conservation” läbi Euroopa Liidu liigikaitsealaste kohtuvaidluste süstemaatilise kaardistamise.
Projekti käigus koguti andmeid Euroopa Liidu liikmesriikidelt loodus- ja linnudirektiivis nimetatud kaitsealuste liikide liigikaitseliste kohtuasjade kohta. Kogutud andmed võimaldavad hinnata praeguseid kaitsepraktikaid ning pakkuda soovitusi, kuidas liikmesriigid saaksid paremini tagada loodus- ja linnudirektiivi nõuete täitmise.
Projektile andis oma panuse ka SA Keskkonnaõiguse Keskus, kogudes Eesti kohtulahendite andmeid.
Uuringu tulemused on kättesaadavad avalikus andmebaasis Claws & Laws
Valmis Loomakaitseseaduse väljatöötamise kava
Regionaal- ja põllumajandusministeerium alustas Loomakaitseseaduse muudatuste väljatöötamist 2023. aasta kevadel. Käesoleva aasta juunikuus valmis Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. 21.06.2024 toimus seaduse väljatöötamiskavatsuse tutvustusüritus.
Planeeritav Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise periood on 2025. aasta I ja II kvartal ning eeldatav jõustumisaeg 2026. aasta jaanuaris.
VTK-ga kavandatavad muudatused näevad ette muudatusi loomakaitseseaduses ning relva- ja/või jahiseaduses.
Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Jõustus elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus
Mais jõustus elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus. Seadusega muudetakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks looduskaitseseadust, sätestades tingimused, mille korral on võimalik riigi kaitsmist harjutada ka ranna ja kalda piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis. Samuti antakse LKS-i muudatusega võimalus ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist riigikaitse eesmärgi tagamiseks.
Riigiteataja uudis
MAAPÕU
Jõustus EL kriitiliste toormete määrus
23. mail jõustus EL kriitiliste toormete määrus (EL 2024/1252), eesmärgiga vähendada liidu sõltuvust maavarade sisseveost üksikutest riikidest. Selleks on määrusega kavas parandada liidu võimekust kriitilisi maavarasid ammutada, töödelda ja taaskasutada. Viimati kirjutasime määrusest 2023. a septembrikuu uudiskirjas.
Määrusega seati eesmärk, et 2030. aastaks suudab EL ise kaevandada vähemalt 10%, töödelda 40% ja ringlusse võtta vähemalt 25% aastasest strateegiliste toormete tarbimismahust.
Määruses sätestati esmakordselt kriitiliste ja strateegiliste toormete loetelu, millesse kuuluvad vastavalt toormed, mille puhul on suur risk tarneahela häireteks või mida kasutatakse strateegilistes sektorites nagu taastuvenergia ja julgeolek ning mille nõudluse tõttu on tarneahela raskused tulevikus tõenäolised. Määrusega seati eesmärk, et 2030. aastaks suudab EL ise kaevandada vähemalt 10%, töödelda 40% ja ringlusse võtta vähemalt 25% aastasest strateegiliste toormete tarbimismahust. Lisaks seati samaks aastaks eesmärk mitmekesistada tarneahelaid, et ükski riik ei varustaks liitu rohkem kui 65% ulatuses konkreetse toorme tarbimismahust.
Projektide tarbeks, mille elluviimine aitab lähitulevikus kestlikult ja oluliselt suurendada EL strateegiliste toormete tarnekindlust, nähakse määrusega ette strateegiliste projektide kategooria. Sellesse kuuluvate algatuste elluviimist tuleb pidada avalikuks huviks, nende lube tuleb menetleda eelisjärjekorras ja neile on loodud täiendava rahastuse võimalused. Projekti kuuluvuse strateegiliste projektide hulka otsustab Euroopa komisjon, võttes muuhulgas arvesse määruse alusel loodud Euroopa kriitiliste toormete nõukogu arvamust.
Euroopa komisjoni 23.05.2024 pressiteade
Euractivi 18.03.2024 uudis (ingl k)
Euroopa komisjoni küsimused ja vastused kriitiliste toormete määruse kohta
JÄÄTMED
Riigikontroll: jäätmete vähese ringlussevõtu tõttu ähvardab Eestit oht saada Euroopa Komisjonilt trahvi
Olmejäätmete ringlussevõtu määr on püsinud Eestis viimase kümne aasta jooksul peaaegu muutumatuna, olles praegu 33% juures. Ülejärgmiseks aastaks peaks see aga tõusma 55 protsendini ja 2030. aastaks 60 protsendini.
Riigikontroll avaldas 18. juunil olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide täitmise järelauditi, mille kohaselt on Eesti kaugel Euroopa Liidus seatud ringlussevõtu eesmärkide saavutamisest. Olmejäätmete ringlussevõtu määr on püsinud Eestis viimase kümne aasta jooksul peaaegu muutumatuna, olles praegu 33% juures. Ülejärgmiseks aastaks peaks see aga tõusma 55 protsendini ja 2030. aastaks 60 protsendini. Kui Eesti ei suuda lähiaastatel kiiresti parandada jäätmete korduskasutuseks ette valmistamist ja ringlussevõttu, võib Euroopa Komisjon algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse, mis võib päädida trahviga.
Auditi kohaselt on olnud jäätmete vähese ringlussevõtu probleem teada aastaid ja kliimaministeerium (varasem keskkonnaministeerium) on püüdnud astuda samme olukorra parandamiseks, kuid seni on jäätmeseaduse muudatused takerdunud ning keskkonnaameti järelevalve jätkuvalt nõrk. Riigikontroll esitas kliimaministrile soovitused seada jäätmetekke vältimiseks jäätmete liikide kaupa eesmärgid ja mõõdikud eesmärkide hindamiseks, samuti üksikasjalik tegevuskava koos rahastusega, millega eesmärke saavutada. Keskkonnaameti peadirektorile tegi riigikontroll soovituse kontrollida jäätmearuandeid põhjalikumalt.
Riigikontrolli järelauditi kokkuvõte
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Keskkonnaõiguse keskus: Eesti taganeb rahvusvahelistest lepetest. Kliimaeesmärgid ei tohi juba lubatule alla jääda
KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari jagas Delfi Roheportaalile kommentaare kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta.
Loe lähemalt
Valmis analüüs keskkonnaseadustiku üldosa ja kliimaseaduse eelnõu seostest
Maikuus valmis kliimaministeeriumi tellimusel Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕKi) poolt koostatud analüüs keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja kavandatava kliimaseaduse seostest. Analüüsi järeldused näitavad, et keskkonnaseadustiku üldosas sätestatud põhimõtted, õigused ja kohustused seavad olulised raamid ka kavandatavale kliimaseadusele.
Loe lähemalt
Kohtupraktika analüüs: viimaste aastate kohtupraktika näitab, et metsaraiete lubamise praktikat tuleb muuta
KÕK koostas Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) tellimusel analüüsi, milles selgus, et kui metsaraiega kahjustataks loodusväärtusi, võib see kujutada endast keskkonnaohtu. Kohtupraktika näitab, et sellistel juhtudel ei ole lubatav anda metsateatisi automatiseeritud menetluses, mida seni tihtilugu tehakse, vaid tuleb hinnata raie võimalikku mõju keskkonnale, kaasata avalikkust ja kaaluda erinevaid huve.
Loe lähemalt
KÕK esindab Fridays for Future Eestit uues õlitehase kohtuasjas
25. juunil vaidlustas noorte keskkonnakaitse liikumine Fridays for Future Eesti Enefit Power AS uuele põlevkiviõlitehasele väljastatud keskkonnakompleksloa. Peamiselt tehase käitamisega kaasnevale kliimamõjule tuginedes esitas liikumine kaks kaebust: ühe esitas liikumise noori ühendav MTÜ Loodusvõlu ja teise esitas noor aktivist Elo-Lee Maran. Need kaebused on jätk Eesti esimesele kliimakohtuasjale, milles MTÜ Loodusvõlu vaidlustas KÕKi abiga õlitehasele väljastatud ehitusloa, jõudes Riigikohtus kaebuse rahuldamiseni.
Loe lähemalt Fridays for Future Eesti kodulehelt
Kuula lähemalt „Rohepöörase“ taskuhäälingust
Mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta?
Euroopa Liit põhineb põhiõigustel, demokraatial ja õigusriigil. Just nende õiguste, vabaduste ja põhimõtete ühtne termin on ELi põhiõiguste harta või teisisõnu lihtsalt harta.
Loe lähemalt
|
