Kesksuvel on metsaomanikul mõistlik üle vaadata kevadel või ka eelmisel/üleeelmisel aastal tehtud metsakultuurid ning hinnata nende hooldamise vajadust. Selle töö tegemata jätmisel võib hiljem nentida vaid kurba tõika, et istutatud või külvatud taimed on hukkunud hooldamatuse tõttu.
Hooldamise vajadus sõltub kultiveeritud puuliigist, kasvukoha viljakusest, maapinna ettevalmistamisest, kultiveeritud taimede kvaliteedist ja ilmastikust.
Enam hoolt vajavad valgusnõudlikud puuliigid
Harilik mänd ja kaseliigid on tuntud oma valgusnõudlikkuse poolest ning seetõttu vajavad enam hoolt. Näiteks männi külvamisel viljakasse kasvukohta peab olema eriti hoolas, et kiirekasvulised rohttaimed noori tõusmeid ei lämmataks.
Ka istutatud kasetaimed vajavad kasvuks häid valgustingimusi. Enne istutamist on mõistlik kasetaimed märgistada kas värviga või siis erksavärvilise markeerpaelaga – nii on näiteks sinise markeerpaelaga tähistatud taime lihtne hooldamisel üles leida. Iga taime juurde markeervaia panek on juba tõsisem töö.
Kuusk kui varjutaluv puuliik jääb isegi rohttaimede all ellu, kuigi ei suuda head kõrgusekasvu näidata.
Maapinna ettevalmistamine kergendab hooldaja tööd
Ettevalmistatud pinnale tehtud metsakultuuri on lihtsam hooldada – rohttaimede kasv ei ole nii kiire ja taimed on kergemini ülesleitavad ning seega ei vaja iga taim eraldi tähistamist.
Samuti kergendab hooldaja tööd kiire raielangi taasmetsastamine, sest rohttaimed ei saa nii kiiresti kasvujõudu kätte. Viljakas kasvukohas raielangi või hõreda puistu raiejärgsel taasmetsastamisel on kindlasti vaja olla hoolsam, sest seal on rohttaimed kiirema kasvuga.
Kvaliteetne taim ja õigeaegne istutus vähendavad hooldamisvajadust
Teada on, et väikest taime on kergem istutada ja tööjõudlus sellisel puhul on suurem. Samas tugeva, suurema taime istutamisel peab rohkem vaeva nägema, kuid hilisem hooldusvajadus on sellise taime kultiveerimisel väiksem.
Seega on metsaomanikul valida kas lihtne kultiveerimine või väiksem hooldustöö - kõike head ei saa. Kogenud metsamehed valivad kultiveerimiseks suurema ja elujõulisema taime ning püüavad selle töö kevadel võimalikult varakult ära teha, sest nii on eeldused taime kasvama minekuks ja edasiseks kasvuks võimalikult head.
Ligi poolemeetrine kuuseistik on edukam konkureerija rohttaimedega kui miinimummõõdus taim. Sama lugu on kaseseemikutega - alla poolemeetrist taime viljakasse kasvukohta pole mõtet istutadagi. Kindlasti peab suuremal taimel olema ka tugev juurekava, et taime edasine kasv peale istutamist ei peetuks.
Kitkuda, niita või tallata rohttaimi?
Hea oleks, kui puutaime ümbrus saaks rohttaimevabaks kuni poole meetri raadiuses. Rohttaimede väljakitkumine on väga hea, kuid mahukas töö. Niitmisel peab hoolikas olema, et puutaime ära ei napsaks. Metsamehed on taimeümbruse puhtaksniitmisel kasutanud puutaimele n.ö ämbri pähe panekut, et vältida niitmisel puutaime vigastamist. Lihtsaim on kindlasti rohttaimede maha tallamine puutaime ümber, et taim ei jääks valgusepuudusesse.
Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine rohttaimede tõrjumisel põllul on lihtne, kui sobiv preparaat on lubatud nimekirjas. Metsas keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisel tuleks lähtuda "Metsa majandamise eeskirjas" lubatust.
Abi metsaomanikule
Kui metsaomaniku kultiveerimistööde mahud on suured, jääb oma pere jaks napiks hooldustööde tegemisel. Siis on võimalik abi saamiseks pöörduda SA Erametsakeskus poole, kes annab toetust metsakultuuri hooldamiseks. Enam infot toetuse saamise tingimuste kohta leiab SA Erametsakeskus kodulehelt www.eramets.ee või oma piirkonna metsaomanike ühenduse kontaktisikult.
Eda Tetlov, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsauuendusosakonna juhtivspetsialist.
Allikas: ajaleht Vooremaa 28.07.2007.
