Kliimakindla majanduse seadus annab kindluse, et elukeskkond on hoitud ja loob võimaluse puhta majanduse kasvuks 

Kliimaministeerium saatis täna avalikule kooskõlastusringile kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskirja. Seaduse fookus on puhta energiatootmise laienemisel, looduse hoidmisel ja uute võimaluste loomisel puhtale tööstusele. Tagasisidet saab anda 5. septembrini Eelnõude Infosüsteemis (link). 

„Kliimakindla majanduse seadus loob selguse õigusruumis ja annab kindlust, et nii meil endal kui ka tulevastel põlvkondadel on Eestis hea elada. Ettevõtjatele annab seadus investeerimiskindluse ja toetab konkurentsivõimet eksportturgudel. Seadus on ambitsioonikas, võtab arvesse eri huvipoolte ootusi ja seab eesmärkide saavutamiseks realistliku trajektoori,” sõnas kliimaminister Yoko Alender.  

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus on suurim mõju puhta energia tootmise kasvul, mis on ka väga oluliseks osaks majanduse konkurentsivõime tagamisel. Valdkondlike eesmärke seades on jäetud kasvuruum uue puhta tööstuse investeeringute soosimiseks. Riik toetab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ka läbi keskkonnahoidlike riigihangete ja investeeringute. Lihtsamaks muutub ka uute tehnoloogiate katsetamine.  

„Kliimakindla majanduse seadus annab suuna kogu riigi arenguks. Oleme teinud sektoritega tihedat koostööd, et ühiselt vajalikud eesmärgid seada ja saavutada,” selgitas kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas.  

Kliimakindla majanduse seadusega seatakse trajektoor, kuidas Eesti majandus saab sammu pidada ka meie peamiste eksporditurgude ootustega. „Juba praegu oleme 1990. aastaga võrreldes saastet tublisti vähendanud. Heite edaspidise vähendamise suurim võti peitub energiasüsteemi muutmisel puhtaks ja taskukohaseks,“ selgitas Kristi Klaas.  

Sektoraalsed heite vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aastaga: 

Maakasutusesektorile on 2030. aasta eesmärgiks saavutada heite ja sidumise tasakaal, 2035. aasta eesmärgiks olla sidumises ning 2050. aastaks peab maakasutuse sektor siduma piisavalt, et kompenseerida teiste sektorite kasvuhoonegaaside heidet. 

Valdkondlikud fookused:  

Energeetikasektori fookuses on taastuvenergia osakaalu ja tootmise kasv. 2040. aastaks peab ka varustuskindlus olema tagatud CO2 heite vabalt. Samuti arendatakse 2040. aastaks CO2 vabaks soojuse tootmine.  

Transpordisektori fookus on linnades heite vähendamisel, sest just sealt tuleb enamik heidet. Selleks luuakse juurde jala, rattaga ja ühistranspordiga liikumise võimalusi ning viiakse ühistransport võimalikult säästlikuks. Eesmärk on, et linnades tehtaks ca 60% kooli ja tööle käike jala, ratta või ühistranspordiga. Praegu on see ca 40%. 

Põllumajanduse heite vähendamise fookuses on erinevad täppislahendused, mis aitavad muuhulgas ka kahandada mineraalväetiste kasutamist, karjatamise osakaalu suurendamine, turvasmuldadel põllumaa mullasõbralikum kasutus ning biogaasi tootmise suurendamine. 

Põlevkivitööstuses antakse edaspidi kaevanduslubasid vaid põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil, mis ei ole kasutatavad kütuste ega energiakandjatena. 

Hoonete valdkonna heite vähendamiseks on oluline renoveerida ja parandada elukeskkonda. Seda toetab riik läbi eri toetusvoorude. Samuti muudetakse energiatõhusamaks tänavavalgustus. 

Jäätmete sektori heite vähendamine saavutatakse jäätmereformi ja ringmajanduse soodustamise abil. 

Maakasutussektori heite vähendamise alused on turbakaevandamise keskkonnamõju kahanemine, kestlik metsandus, looduskaitse ja kahjustunud ökosüsteemide seisundi parandamine ning mõistlik ja läbimõeldud maakasutuse planeerimine. 

Maakasutussektori oluliseks mõjutajaks on raiemaht, mille puhul on oluline tagada, et metsade tagavara enam ei langeks, raied jääksid keskmiselt majandusmetsade netojuurdekasvu piiresse ning piisavalt metsi oleks hästi kaitstud. Nii on tagatud toorme kättesaadavuse stabiilsus puidusektorile, hoitud metsade mitmekesised väärtused kui ka kindlustatud, et metsad on süsinikku siduvad. Ka turba kaevandamine vajab muutust vähem saastavaks ja kohapeal suuremat lisandväärtust andvaks.  

Kliimakindla majanduse seaduses on olulisel kohal ka kliimamuutustega kohanemise võimekuse tõstmine. Seadus seab kogu riigisektorile ootuse kliimamuutuste mõjudega arvestada kõigis planeerimisprotsessides, samuti hangetes ja taristuehituses. 

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja seletuskiri on kõigile tagasisidestamiseks lisatud Eelnõude Infosüsteemi (link). Tagasiside tähtaeg on 5. september. Kliimaministeerium viib saabunud tagasiside põhjal sisse täiendused ning sügisel esitatakse seadus riigikogule.  

Allikas: Kliimaministeeriumi teade