Tavapäratult suure sademete hulga prognoosi tõttu väljastasime eile, 28. juulil lõunapoolsetele maakondadele välja kõrgeima ehk 3. taseme hoiatuse. Mitmetes Lõuna-Eesti jaamades sadas ühe ööga alla kuu normist rohkem sademeid.

Sadu jõudis Lõuna-Eestisse 28.07 kella 16 paiku. Kell 17 oli Valga meteoroloogiajaamas sademete summa 10 mm. Tõlliste hüdromeetriajaamas mõõdeti samal ajal vihma koguseks 18 mm, s.o 25% kuu sajunormist. Alates 28.07 kella 16-st kuni 29.07 kella 9-ni on kõige enam sademeid Lõuna- ja Kesk-Eestis. Mitmel pool tuli sel ajavahemikul vihmavett enam kui pool kuu sajunormist, siin-seal suisa enam kui terve kuu sajunorm. Sajuta jäi vaid Ristna rannikujaam, kus küll veidi sadas, kuid mõõdetavat kogust kokku ei tulnud. Kõige väiksem oli sajusumma Kloostrimetsa hüdromeetriajaamas 3 mm. Kõige suurem oli sajusumma Kaansoo hüdromeetriajaamas – 90 mm. Kuu sajunormist enam vihmavett tuli  Tõlliste hüdromeetriajaamas 83 mm (115%) ja Valga meteoroloogiajaamas 69 mm (102%).

Intensiivse vihmasaju tõi madalrõhkkond, mis liikus Kesk-Euroopast pühapäeva keskpäevaks Leedu piirile ja suundus edasi Läti poole. Madalrõhkkonna lõuna-idaserva mööda kandus väga soe ja niiske õhumass, mille paks pilvemass kaardus üle Balti riikide. Samal ajal lisandus madalrõhkkonna lääneserva mööda Läänemerele jahedust.  Kahe kontrastse õhumassi lähenemine andis tõuke keerise väga kiireks ägenemiseks ja tuule tugevnemiseks.

Tuul hakkas tugevnema 28.07.2024 hilisõhtul – tuuleiilide maksimaalne kiirus tõusis 15 m/s ja tuule keskmine kiirus küündis üle 10 m/s. Tugevamad olid tuuleiilid saartel ja rannikualadel. Maksimaalseks tuule kiiruseks mõõdeti 21,8 m/s, mis registreeriti 29. juuli Häädemeeste rannikujaamas kella 8 ja 9 vahel. Peaaegu 20 m/s küündis tuule maksimaalne kiirus samal ajal ka Vilsandi rannikujaamas, kus mõõdeti tuuleiilide kiiruseks 19,6 m/s.

Välgudetektorite järgi registreeriti Eesti territooriumil 28.–29.07 pilv-maatüüpi välkusid kokku 140.

Viimase 24-tunniga on tõusnud ka Eesti jõgede veetasemed. Kõige rohkem vett on lisandunudki just peamiselt Lõuna-Eesti jõgedesse. Kõige suurema veetaseme hüppe viimase 24-tunni jooksul on teinud Õhne jõgi (Tõrva HJ), tõustes 59 cm. Võhandu jõe veetase (Räpina HJ) on tõusnud 32 cm, Väike-Emajõgi (Tõlliste HJ) 23 cm, Piusa jõgi (Korela HJ) 24 cm, Elva jõgi (Elva HJ) 22 cm, Emajõgi (Tartu HJ) 15 cm. Kesk-Eesti jõe Saarjõe veetase on tõusnud 28 cm ja Prandi jões (Tori HJ) 19 cm. Veetasemete tõus jätkub nii möödunud sademete kui ka uute sademete tõttu (seda just Lõuna-Eesti jõgedes).

Veetaseme väärtused iseenesest rekordilised ei ole, kuivõrd just see, et need kõrged veetasemed on saavutatud just suvise tulvaga. Küll aga on näiteks Tõrva jaamas hetkel viimase 8-aasta kõrgeim suvine veetase ja see tõuseb veel. Samas kui Kaansoo veetase on suvel tulvadega varasemalt olnud veel kõrgem nii 2020. kui ka 2022. aastal. Seega kokkuvõttes on selliseid tõuse esinenud ka varasemalt, lihtsalt mitte iga-aastaselt.

Tormi areng oli jälgitav Keskkonnaagentuuri veebilehelt ilmaradarite abil. Suure koormuse tõttu esines küll radaripiltide vaates häireid, sama info on aga kättesaadav ka ILM+ äpist. 28. juulil oli radarilehel vaatamisi veebis 190 000. Viimati oli sama suur huvi ligi aasta tagasi 7. augustil, kui Edela-Eestis oli torm, mis tõi kaasa tugeva vihmasaju koos rahe ja äiksega. Sõrves sündis uus rahetera rekord 8 mm läbimõõduga.

Ka lähiajal liigub üle Eesti hoogsajupilvi ja vihma saame lisaks ning eelkõige on oodata hoovihmasid päevasel ajal. Sajukogused on aga märksa väiksemad ja jäävad paari-kolme mm piiresse. Mõnel päeval on ka äikeseoht ja siis vahetult äikesepilve all on sadu intensiivne ja sajuhulk suurem. Järgnevate päevade ilmaprognoosi vaata Keskkonnaagentuuri veebilehelt või ILM+ rakendusest.

Keskkonnaagentuuri üheks põhiülesandeks on kindlustada elanikkonda täpsete ilmaprognooside ja õigeaegsete hoiatustega. Selleks teeme tõhusat koostööd Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, Transpordiameti, Eleringi, Elektrilevi ja kohalike omavalitsustega.

Lisa 1. Tabelis on välja toodud seirejaamad, kus sajusummad olid 30 mm ja enam.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade