Maaülikooli linnak. Foto autor: Kristi Mitrifanov

Eesti Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia töörühm hindas organisatsiooni kasvuhoonegaaside jalajälge. 2022. aasta andmete põhjal oli see 5 880 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti*. Sellele lisandub maaülikoolile kuuluvate põllumaade ja Märja katsefarmi piimatootmisest tulenev kasvuhoonegaaside heide (vastavalt 0,3 ja 1502,3 tonni).

Eesti Maaülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonnas on aga suured metsamassiivid ja seetõttu seotakse ülikooli metsade puudesse kokku 38 008 tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalenti (sellest 29 352 tonni on süsinikdioksiidi nn maapealne sidumine tüvedesse ja okstesse).

Maaülikooli rohelise ülikooli strateegia juhi Sille Rebase sõnul on ülikooli eesmärk ikkagi oma keskkonnamõju vähendada ja seepärast nii põhjalik kasvuhoonegaaside hindamine käsile võetigi. See võimaldab meil panna paika plaanid andmete edasiseks kogumiseks ja tegevusplaani kavandamiseks, kuidas ülikooli keskkonnajalajälge vähendada,” sõnas Rebane.

“Näiteks on valminud Eesti Maaülikooli Tähtvere linnaku hoolduse ja elurikkuse kava, et meie õppe- ja teadushoonete kompleksi ja haljasalasid targemalt ja kestlikumalt hallata. Eelmisel aastal uurisime põhjalikult oma linnaku elurikkust ja nüüd oleme nende teadmiste varal tegelenud sobiva niitmisrežiimi väljatöötamisega. Seda kava uuendatakse iga-aastaselt,” selgitas Sille Rebane. Lisaks viitas ta, et 3. ja 4. oktoobril toimub koos “Teeme Ära” liikumisega maaülikoolis rahvusvaheline Zero Waste konverents, mis sel aastal keskendub ringsete lahenduste tutvustamisele. Koos ekspertidega Euroopa eri paigust otsitakse lahendusi jäätmetekke vähendamiseks ja vältimiseks. Kuna maaülikool on endale üheks sihiks võtnud jäätmevaba majandamise (Zero Waste) põhimõtete järgima hakkamise, on see hea võimalus kogemuste vahetamiseks ja uute teadmiste ammutamiseks.

Maaülikooli kasvuhoonegaaside heidet hinnati kolmes kategoorias. Otsest heidet, mis hõlmab näiteks organisatsiooni sõidukite heitmeid ja kliimaseadmete hajusheitmed, oli arvestuste kohaselt kokku 300 tonni CO2 ekvivalenti. Teiseks hinnati kaudset heidet nagu sisseostetud energia, jäätmete käitlemine jms. Seda oli kokku 4625 tonni CO2  ekvivalenti. Lisaks eelnevale võeti arvesse muud kaudset heidet, mis tekib näiteks ülikooli töötajate tööle ja koju liikumisest, sisseostetud toodetest ja teenustest, investeeringutest jms. See oli kokku 954 tonni CO2 ekvivalenti.

Kui metsade süsinikusidumine välja arvata, on ühe Eesti Maaülikooli töötaja keskmine kasvuhoonegaaside jalajälg 5,88 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti.

Sille Rebase sõnul on ülikoolil nüüd selgem arusaam, millistest tegevusvaldkondadest emissioonid pärinevad, ning selle abil plaanitakse luua kava heite vähendamiseks. “Peamised sihid on elektrienergia puhul taastuvenergia eelistamine, hajutusheitmete ehk F-gaaside asendamine keskkonnasõbralikemate gaasidega, ning võimalusel ka väiksema jalajäljega transpordivahendite eelistamine,” selgitas Rebane ülikooli edasisi plaane.

Andmete analüüsil lähtuti rahvusvaheliselt enamkasutatud Greenhouse Gas Protocol’i raporteerimise standarditest ning Kliimaministeeriumi loodud kasvuhoonegaaside jalajälje tööriistast.

*Süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalent tähendab tonni süsinikdioksiidi või samaväärset kasvuhoonegaasi.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade