Balti riigid on valmis oma elektrivõrgu Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerima, kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu energeetika valdkonna ministrid Kristen Michal, Kaspars Melnis ja Dainius Kreivys tänasel kohtumisel. Sünkroniseerimine toimub 2025. aasta veebruaris. Ministrid arutasid peamiste sünkroniseerimisprojektide edenemist ja lõplikke ettevalmistusi.

Pärast sünkroniseerimise protsessist ülevaate saamist tõdesid ministrid, et ettevalmistused Balti elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks edenevad plaanipäraselt. Balti riikide põhivõrguettevõtjad teavitavad lähinädalatel BRELLi lepingu osapooli oma ühisest otsusest lepingut mitte pikendada ning Venemaa ühendatud elektrisüsteemist väljuda. BRELLi lepingutest lahkumise järgselt, desünkroniseerivad Balti riigid end 2025. aasta veebruaris elektrivõrgust, teostavad saartalituskatse ning seejärel sünkroniseerivad oma elektrivõrgu Mandri-Euroopa võrkudega. Balti riikide peaministrid ja põhivõrguettevõtjad kirjutasid lepingule alla aasta tagasi.

Balti riigid on selleks sammuks aastaid järjepidevalt valmistunud. „Oleme oma energiajulgeoleku eesmärkide saavutamisel ühtsed ning tervitame sünkroniseerimise projekti elluviimise plaanipärast edenemist,“ teatasid Balti riikide energeetika valdkonna ministrid ühiselt.

Kohtumise teises osas tutvustati riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamisel tehtud edusamme ning arutati võimalusi taastuvenergia edendamiseks Balti riikides. Kohtumisel toodi välja ka Balti riikide energiapoliitika eesmärgid 2040. aastaks, taristu vastupidavus ja võimalikud regulatiivsed muudatused Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla käitamiseks.

Balti riikide energeetika valdkonna ministrid kohtuvad regulaarselt, et arutada ühiseid väljakutseid, pidades eelkõige silmas energiajulgeolekut ja taastuvenergia kasvavat rolli.

Kliimaminister Kristen Michal võttis kohtumisest osa veebi teel. Kohapeal esindasid Eestit kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ja energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets.

Balti riigid on Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist juba aastaid ette valmistanud, aktiivsem tegevus algas peale Euroopa Liiduga liitumist 2004. aastal. Ametliku alguse sai sünkroniseerimise projekt 2018. aastal, kui Balti riikide peaministrid ja Euroopa Komisjon allkirjastasid poliitilise kokkuleppe saavutada sünkroniseerimine Mandri-Euroopa võrguga 2025. aastaks. Suuremad ehitustööd algasid 2019. aastal. Projekti kogumaksumus on Balti riikides ja Poolas kokku 1,6 miljardit eurot, millest 75% on kaasrahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Rohkem infot: https://elering.ee/sunkroniseerimine.

Allikas: Kliimaministeeriumi teade