Inimene hakkab higistama kohe pärast sündimist. Higistamist põhjustavad emotsioonid, soojus või füüsiline koormus. Aastaajati organismi eritatava higi hulk muutub.
Higistamine on inimese organismile sama loomulik ja oluline protsess kui söömine ja hingamine. Higistamisel on kolm tähtsat funktsiooni: väljutada organismist jääkaineid, hoida keha piirtemperatuuri 27 kraadi juures ning aidata nahal püsida elastse ja puhtana.
Termilise tasakaalu küsimus
Perearst Sofia Beljakova selgitas, et tavaliselt on inimese kehatemperatuur tasakaalus, see tähendab, et soojus tuleb ja läheb. Kuid juhul kui soojusvoog suureneb, saab loomulik tasakaal rikutud ja inimesel hakkab palav. Ja et organismi loomulik soojustasakaal taastuks, peab keha soojuseraldust suurendama. Tänu higistamisele see toimubki. Aurustuv higi jahutab keha ja soojustasakaal taastub. Higistamist reguleerivad ühiselt hingamis-, eritus- ja endokriinsüsteem.
Higieritus suureneb liikudes, õhutemperatuuri tõustes, kuuma sööki süües või palavikuga palju kuuma jooki juues, aga ka soojas ja niiskes kliimas viibides, palaval suvepäeval intensiivselt füüsilist tööd tehes, kuuma õhuga tsehhis töötades või väga kuuma või teravamaitselist toitu süües.
Ka psühhoemotsionaalne seisund põhjustab higistamist
Emotsionaalsed üleelamised ja närvisüsteemi ülekoormus põhjustavad samuti sageli liigset higistamist. Osalemine vastutusrikkal kontserdil, tähtis esinemine või suheteklaarimine, hirm, segadus, häbi – neid ja teisi emotsionaalseid pingeid saadab tihti ebameeldiv "kaaslane", higistamine.
Mitte alati ei tähenda higistamine head tervist
Doktor Beljakova märkis, et lisaks loomulikele faktoritele võivad higistamist põhjustada ka mõned endokriinsüsteemi (higistamine on suhkruhaiguse sage kaaslane) ja kroonilised nakkushaigused (näiteks tuberkuloos), nõrgenenud südametegevus, rasvumine, neeruhaigused, hüpotoonia, vigastused, nakkushaigused, närvisüsteemihäired ja mõningate ravimite kasutamine.
Kui higistamise tervislikud põhjused on ära langenud, tuleb arsti sõnul leida higistamise tegelik põhjus ning selle ebameeldiva nähtuse kõrvaldamiseks organismi vee ja soola tasakaalu reguleerida. „Uurime organismi kloriidi-, kaaliumi-, naatriumi-, glükoosi- ja fosforisisaldust – mida on vähe ja mida piisavalt. Neeruhaiguste põhjal võib vee ja soola tasakaalu korrigeerimiseks kasutada isegi dialüüsi – vere puhastamist.“
Paikne ja üldine higistamine
Üldist higistamist tuleb ette ka täidlastel inimestel ja mõningate sisehaiguste korral. Paikset higistamist esineb üsna sageli ja teatud ajal päevast. Peamiselt higistavad kaenla- ja tallaalused ning peopesad. Kaenlaaluste higistamine on tavaliselt kahepoolne, eriti täidlastel inimestel. Lisaks puhtemotsionaalsetele ebameeldivustele tekitab higistamine soodsa pinnase mädaseid põletikke põhjustavatele mikroobidele ja seentele.
Higistamisega kaasnevad nähud
Lisaks sellele, et higistamisega kaasneb ebameeldiv lõhn, lisanduvad mõnikord ka lööve ja haavandid. Tavaolukorras on inimese higi lõhnatu. Kuid rasvaeritusega segunedes ja naha pinnal olevate mikroobide mõju all omandab see ebameeldiva lõhna. Mõnda kohta, näiteks varbavahedesse, võib koguneda ka epidermis.
Kui tegemist pole haigusega, aitab tervislik eluviis
„Praegu propageeritakse aktiivselt tervislikke eluviise. Kui inimene on füüsiliselt terve, aitavad suurenenud higierituse vastu paar lihtsat soovitust. Eelkõige tuleks loobuda suitsetamisest ja süüa tasakaalustatud toitu, sealhulgas tuleks menüüsse lülitada puu- ja köögiviljad, ning magada tuleks vähemalt kaheksa tundi päevas,“ andis Sofia Beljakova nõu.
Kasu on ka polüvitamiinidest. Näiteks sellistest nagu Centrum, mille ühest kapslist päevas piisab.
Samuti kasutatakse sellel eesmärgil vitamiinide ja mineraalainete kompleksi Vitiron Suscaps.
Allikas: ajaleht Põhjarannik 24.07.2007.