EEA aruanne keskendub sellele, kuidas siduda keskkonna- ja kliimaeesmärgid teiste esilekerkivate prioriteetidega nagu julgeolek, konkurentsivõime või sotsiaalne õiglus, kaotamata silmist pikaajalist jätkusuutlikkuse eesmärki „elada hästi meie planeedi piirides".

EEA avaldas uue aruande „Euroopa jätkusuutlikkusele üleminekute väljavaated“ , mis rõhutab vajadust veelgi enam ühtlustada Euroopa majandus-, sotsiaal- ja julgeolekupoliitikat kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Selle tegemata jätmine takistaks oluliste kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide elluviimist ning vähendaks Euroopa võimet tulla toime käimasolevate kriisidega.

Aruanne toob esile vajaduse võtta laiem vaade sellistele prioriteetidele nagu julgeolek, konkurentsivõime ja sotsiaalne õiglus. Tõdetakse, et Euroopa sotsiaal-majanduslikud süsteemid ja kodanike heaolu sõltuvad oluliselt keskkonna heast seisundist, stabiilsest kliimast ja ressursside pikaajalisest jätkusuutlikust kasutamisest. Aruanne kutsub üles rohkem ühildama avaliku ja erasektori poolset rahastamist ning seostama kõiki ELi poliitikaid pikaajaliste jätkusuutlikkuse eesmärkidega.

EEA tegevdirektori Leena Ylä-Mononeni sõnul on kriisid näidanud, et peame kinni pidama oma pikaajalistest jätkusuutlikkuse eesmärkidest ja poliitikameetmetest ning siduma need uute prioriteetidega nagu julgeolek ja konkurentsivõime. Keskkonnakaitse ja -taastamine peavad käima käsikäes õigluse ja võrdsusega. Ilma kodanike toetuseta ei saa me seda jätkusuutlikkuse muutust edukalt ellu viia.

Ettevaatav aruanne toob välja ka mitmeid ideid, kuidas „ankurdada" pikaajalise jätkusuutlikkuse eesmärke ELi poliitikatesse. Aruanne soovitab, et EL peaks edendama lähenemisviise ka jätkusuutlikule heaolule, mis ületaksid ainult majanduskasvule keskendunud mudeleid.

Teine idee on laiendada julgeoleku ja vastupidavuse mõisteid, hõlmates mitte ainult sõjalisi ja kaitseaspekte, vaid ka ökoloogilist ja sotsiaalset vastupidavust. Julgeoleku ja vastupidavuse vastastikune sõltuvus, eriti kliimast põhjustatud riskide osas, rõhutab vajadust tervikliku lähenemisviisi järele. Võimalused eksisteerivad julgeolekuprioriteetide sidumisel jätkusuutlikkusega, vähendades kliimaga seotud rännet ja sõltuvust fossiilkütustest.

Keskkonnaagentuuri nõuniku Indrek Laasi hinnangul nõuavad ja võimaldavad esmapilgul erinevate valdkondade ja ajaskaaladega riskid siiski kohest tegutsemist. Hea näide pikaajalisest vaatest ja kiirest tegutsemisest on taastuvenergia osakaalu ja seeläbi energiajulgeoleku suurendamine. Erinevate prioriteetide hulk tulevikus ilmselt ei vähene ja seetõttu on oluline neid käsitledes arvestada ka pikaajalise keskkonna -ja sotsiaalmajandusliku stabiilsusega.    

Aruanne rõhutab ka suuremat õigluse kaalutluste ja keskkonnaeesmärkide integreerimise vajadust. Kulude ja hüvede õiglane jaotamine, kaasav otsustusprotsess, juurdepääs ressurssidele ja teenustele ning kokkupuute vähendamine keskkonnaohtudega vähendavad ebavõrdsust ja on kooskõlas ELi pühendumusega õiglasele ja kaasavale üleminekule.

Kogu aruandega saab tutvuda: https://www.eea.europa.eu/publications/europes-sustainability-transitions-outlook

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade