Keskkonnaagentuuril on valminud analüüs, mille käigus kaardistati Eestis kokku  79 745 ha ulatuses potentsiaalselt sobilikke alasid, mis võiksid sobida asendusmetsastamiseks või istandike rajamiseks. Praktikas tuleks aga iga kord lähtuda siiski konkreetsetest vajadustest.

Asendusmetsastamisega on võimalik kompenseerida raadamist, mis tihtipeale kaasneb arendustöödega nagu näiteks karjääride avamine, infrastruktuuri arendamine, maismaa tuuleparkide rajamine jne.  Siiski tuleb asendusmetsastamine kõne alla vaid aladel, mis on põllumajanduslikult ja looduskaitseliselt väheväärtuslikud. Nüüd on need alad kaardile kantud ja on võimalik alustada süsinikku siduvate tegevustega, näiteks istandike rajamisega.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Rauno Lusti sõnul otsiti analüüsis alasid, kus huvide konflikt oleks kõige väiksem ning asendusmetsastamise käigus avalduv positiivne keskkonnamõju suurim. „Sobilike alade leidmiseks loodi keskkonda ja maahõivet iseloomustavad kaardikihid ning iga kaardikihi puhul määrati metsastamise perspektiivikus. Lõpuks liideti kõik erinevaid väärtusi kandvad kaardikihid kokku ning negatiivse potentsiaaliga alad välistati,“ kirjeldas Lust tööprotsessi.

Kasutatud metoodika alusel leiti, et asendusmetsastamiseks võimalikke potentsiaalseid alasid võiks Eestis kokku olla ligi 79 745 ha ulatuses. Üle poole sellistest aladest moodustavad rohumaad (55,5%) ning teise suure osa praegused põllumaad (44,2%). Omandivormi alusel paikneb enamus potentsiaalsetest aladest (87,2%) eramaadel. See tähendab, et tulevikus on selliste maa-alade omanikel võimalik soovi korral ala metsastamiseks toetust küsida.

Lisaks saadab Kliimaministeerium  lähiajal kooskõlastusele metsaseaduse muudatused, mis muuhulgas soosivad väheväärtuslikele aladele istandike rajamist. Istandikud peaks vähendama raiesurvet meie metsadele ja varustama puidutööstust kvaliteetse toormega ning suurendama süsiniku sidumist.

Asendusmetsastamine pakub võimalust hoida metsamaa pindala stabiilsena ja tasakaalustada raadamise negatiivset kliimamõju. Metsastada on kasulik ka erosiooniohtlikud alad ja veekogude kaldad, et stabiliseerida pinnast ning vähendada toitainete jõudmist veekogudesse. Siiski peame arvestama, et samade maa-alade järele on suur nõudlus nii elamuehituses, kui muudes majandustegevustes. Seetõttu ongi oluline leida balanss, mis võimaldab nii looduse taastamist kui ka inimeste vajaduste rahuldamist.

Täpsemalt saab analüüsi metoodika ning tulemuste kohta lugeda Keskkonnaportaalist.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 27. juuni 2024 pressiteade