Haapsalut väisanud president Halonen käis linnas turul ja ostis sealt endale elulõngaistiku.

Manduuria elulõnga (Clematis mandschurica) müüs läinud laupäeval Halonenile haapsallane Milvi Pauts, kes esialgu ei saanud arugi, kui kõrge isikuga tal kaupa õnnestus teha.

President — inimene nagu iga teine

„Kui ta minu juurest lahkus, jooksid teised turumüüjad minu juurde, et Milvi, kas sa said aru, et see on ajalooline sündmus — sa müüsid Soome presidendile elulõnga," rääkis Pauts.

Esialgu märkas Pauts turul liikumas soome gruppi ja tõdes, et üks proua on kangesti tuttava näoga. „Nad tulid minu juurde, vaatasid taimi ja Tarja küsis, kas need on elulõngad. Kas need ronivad? Mina vastasin, et on küll.

President ütles, et tahab osta. Hakkasin talle siis üht–teist soovitama, mis Soomes hästi kasvab ja külma ei karda, esialgu kevadisi õitsejaid, alpi elulõngu. Mulle ei tulnud pähegi, et ta on president ja niisama turul nagu iga teine."

Lõpuks valis Halonen endale välja valgeõielise manduuria, ühe vähestest lõhnavatest elulõngadest. „Siis ta muigas ja ütles, et ise ta ei maksa. Et maksab tema haapsallasest peigmees. Ta vist taipas, et ma teda ära ei tunne," ütles Pauts, kelle sõnul sai president eesti keelest hästi aru.

„Saime räägitud küll," rääkis Pauts. „Ta tundus väga lihtsa olekuga ja armas inimene. Minule oli see tore elamus."

Rooside asemel ronijad

Üle 30 aasta elulõngadega tegelenud Pautsi aias kasvab praegu sadakond liiki. „Esimesed taimed tõi 1970ndatel aastatel ilu pärast koju abikaasa," rääkis Pauts. Kui paar–kolmkümmend liiki koos, hakati taimi paljundama ja müüma, sest niisama harrastusena kippus elulõngakogu kalliks minema.

Nüüd on aias liike nii palju, et uusi enam suurt juurde ei muretseta. Sel aastal täienes kogu helelilla „Prints Charlesi" ja roosa „Printsess Dianaga".

„Need võtsime nime pärast, et oleks olemas," märkis Pauts, kes lubas kuningliku nimega istikud juba aasta pärast turule tuua.

Haapsalu mereline kliima Pautsi sõnul elulõngadele sobib. Talvekülm taimi ära ei võta ja elulõngad kannavad palju õisi. Eriti tugevad on väikeste õitega mägielulõngad, mis kasvavad ka harimata maa, vallikraavi või võrkaia peal ja kannavad pärast õisi ilusaid karvaseid tutte. Pautsi aias on mägielulõngu, mis on 30 aastat vanad.

Oma lemmikut Pautsil elulõngade hulgas ei ole. „Kõik on ilusad. Värvid ja vormid. Valged, kollased, lillad, punased, sinised. Mul on siin kõike."

Kui elulõngu ei oleks, siis tegeleks Pauts oma teiste lemmikute, roosidega, kuigi need on õrnemad ja pirtsakamad. „Vaadake seda elulõnga seal," ütles Pauts ja osutas seinal ronivale aastakümneid samas paigas kasvanud hiigeltaimele. „Kas roos peaks nii kaua vastu?!"