EEA täna avaldatud hinnangust selgub, et peamiste õhusaasteainete heitkogused on enamikus ELi liikmesriikides vähenenud, siiski jääb probleemiks ammoniaagi heitkoguste vähendamine. 

Vastavalt EEA hinnangule täitsid 2022. aastal 16 liikmesriiki neile seatud 2020 – 2029 heitkoguste vähendamise eesmärgid ELi teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi (NECD) alusel kõigi viie peamise saasteaine (lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, ammoniaak, vääveldioksiid ja eriti peened osakesed) osas. Üksteist liikmesriiki ei suutnud täita vähemalt ühe viie peamise õhusaasteaine vähendamise eesmärki.

EEA ülevaade põhineb liikmesriikide poolt 2024. aastal esitatud 2022. aasta andmetel. See kirjeldab edusamme direktiivi poolt reguleeritud viie peamise saasteaine heitkoguste vähendamisel. Samuti hinnatakse liikmesriikide 2020 – 2029 heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmist ning edasiminekut ambitsioonikamate, alates 2030. aastast kehtivate vähendamise eesmärkide saavutamisel.

Suurimaks väljakutseks jääb ammoniaagi heitkoguste vähendamine: üheksa liikmesriiki peavad vähendama oma 2022. aasta heitkoguseid, et täita 2020  –  2029 vähendamise eesmärgid. EEA hinnangul on põllumajandussektor peamine ammoniaagi allikas, vastutades 93% heitkoguste eest. Ammoniaagi heitkogused on alates 2005. aastast paljudes liikmesriikides vaid veidi vähenenud ja mõnel juhul isegi suurenenud.

Eesti on täitnud võrdluses 2022. aastaga teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi eesmärgid aastateks 2020 – 2029 ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul (v.a lenduvad orgaanilised ühendid ja eriti peened osakesed). Eestil tuleb vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite, ammoniaagi, vääveldioksiidi, eriti peente osakeste ja lämmastikoksiidi heitkoguseid 2020 – 2029 aastateks vastavalt 10%, 1%, 32%, 15% ja 18%. Eesmärkide täitmist hinnatakse 2005. aastaga võrreldes ja need on seatud kõikidele Euroopa riikidele, sõltudes konkreetse riigi majandusest ja keskkonnast.

Sarnaselt teiste Euroopa riikidega on ka meil suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid. Lähiaastatel on näha Eestis ka selliste tegevuste (biogaasi tootmine, kompostimine jne) osakaalu kasvu, mis mõjutavad ammoniaagi ja ka lenduvate orgaaniliste ühendite heidet. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Elo Mandeli sõnul on Eesti teinud märkimisväärseid edusamme õhusaaste vähendamisel, eriti vääveldioksiidi osas, kuid ammoniaagi heitkoguste vähendamine põllumajandussektoris jääb ka meil suureks väljakutseks. „Eesti on juba kasutusele võetud heitkoguste vähendamise meetmetega saavutanud olulist edu, kuid täiendavate pingutuste rakendamine on vajalik, et täita kõik 2030. aasta eesmärgid," sõnab Mandel. Eesti jätkab õhusaaste vähendamise kursil, et tagada puhtam õhk.

2030. aastaks seatud eesmärkide täitmine on suur väljakutse peaaegu kõigile ELi riikidele ja seda enamuse õhusaasteainete puhul. Mõnede saasteainete heitkoguste vähenemine on aja jooksul aeglustunud. Erandiks on vääveldioksiid, kus 22 liikmesriiki on juba praegu täitnud oma 2030. aasta vähendamise eesmärgi.

Täna avaldas EEA ka https://www.eea.europa.eu/publications/european-union-emissions-inventory-report-1990-2022 mis näitab enamiku peamiste õhusaasteainete heitkoguste jätkuvat vähenemist alates 2005. aastast ja seda hoolimata samal perioodil toimunud majanduskasvust. Samuti hinnatakse saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke vastavalt Göteborgi protokollile. Need vähendamise eesmärgid viidi ELi õigusesse riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste direktiiviga.

Eelkõige vääveldioksiidi (SO2) heitkogused vähenesid ELis kõige rohkem. 2022. aastal olid heitkogused 81% madalamad, kui 2005. aastal. Aastaaruandes käsitletakse viit peamist õhusaasteainet (lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, ammoniaak, vääveldioksiid ja eriti peened osakesed) ning ka teisi, nagu raskmetallid, tahm ja püsivad orgaanilised saasteained.

Taust:

Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivi  (NECD) 2016/2284 kohaselt peavad ELi liikmesriigid täitma riikidele seatud eesmärke, vähendada nende viie õhusaasteaine heitkoguseid, et tagada puhas õhk inimestele ja keskkonnale. Õhusaasteained avaldavad olulist negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, mistõttu need lisati nii Göteborgi protokolli (UNECE Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon) kui ka NEC direktiivi.

EEA analüüs põhineb viimastel õhusaasteainete heiteinventuuri andmetel, mida liikmesriigid raporteerisid 2024. aastal nii NEC direktiivi kui ka UNECE konventsiooni alusel. EEA hinnang põhineb ainult liikmesriikide esitatud andmetel ja ei kujuta endast Euroopa Komisjoni poolset vastavuskontrolli. Esitatud andmed võivad muutuda seoses käimasoleva kvaliteedikontrolli tulemustega.

Eesti kohta on võimalik juurde lugeda Keskkonnaagentuuri blogipostitusest ja ülevaatest.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 25. juuni 2024  pressiteade