Eelmise nädala Vabariigi Valitsuse istungil kiideti heaks Valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus Portugali eesistumisperioodil. Põllumajanduse valdkonnas on Eesti peamisteks eesmärkideks Euroopa Liidus Portugali eesistumisperioodil alustada 2003. aastal reformitud ühise põllumajanduspoliitika rakendamise hindamist (“tervisekontroll”).

Eesti peab pikas perspektiivis oluliseks otsetoetuste süsteemi ümbervaatamist. Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaupi sõnul peab kõikides liikmesriikides rakendatav otsetoetuste süsteem lähtuma ühtsetest alustest ning tuleb loobuda otsetoetuste taseme määramisel ajaloolise seose kasutamisest. “Iga liikmesriigi toetusmahu arvutamisel peaks põhialuseks võtma heas põllumajanduslikus ja keskkonnaalases korras hoitud põllumajandusmaa suuruse ning selleks tehtavad kulutused,” lisas Oopkaup.

Eesti toetab ka põllumajanduslike otsetoetuste arvelt maaelu arengu toetuste suurendamist Euroopa Liidu eelarves. “Oleme seisukohal, et otsetoetuste vähendamise summast peaks minema vähemalt 20% liikmesriikide vahel ümberjagamisele. Lisaks põllumajanduse olukorrale peaks ümberjagamisel arvestama ka kogu maapiirkonna ja sealse elanikkonna vajadustega,” ütles Andres Oopkaup.

Eesti toetab nõuetele vastavuse süsteemi lihtsustamist ja selgemaks muutmist, samuti parimate praktikate jagamist liikmesriikide poolt, kes on juba süsteemi rakendanud.
Soovime, et nõuetele vastavuse süsteemi rakendamise kohustus ühtset pindalatoetuste süsteemi rakendavatele riikidele algaks alles 2013. aastast, mil otsemaksed uutes liikmesriikides saavutavad vanade liikmesriikide taseme.

Eelseisva põllumajanduspoliitika ülevaatamise käigus, mis jätkub järgmiste eesistujate juhtimisel, peab jõudma ka kokkulepeteni ühise põllumajanduspoliitika kujundamiseks ja muutmiseks pärast 2013. aastat.
See on vajalik, et tagada põllumajandussektori konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus kõikides liikmesriikides ning selleks, et senisest enam arvestada maaelu arengu vajadustega.