Sigade Aafrika katk (SAK) on Euroopas ja Eesti lähiriikides laialt levinud. SAK levik farmidesse põhjustab suurt majanduslikku kahju. Eestis on varasematel aastatel hukatud ca 55 000 kodusiga. SAK levikut farmidesse saab piirata bioturvalisuse nõuete järgimisega. Nii kodu- kui metssigade hukkumistest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit.

Eestis on sellel aastal tuvastatud SAKile kokku 6 viiruspositiivset metssiga Võrumaal ning Põlvamaal. „See näitab, et SAKi viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks meie seakasvatuse ettevõtetele,“ sõnab Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Helen Prommik.

Prommiku sõnul avas SAKi suvise kõrghooaja Balti riikidest Leedu, kus 14. juunil tuvastati SAK ühes kodumajapidamises. „SAKi levikuoht loomapidamise ettevõttesse on suur ka Eestis. Kaugematest riikidest on juunikuus SAK diagnoositud Poola, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Rumeenia, Saksamaa ning Kreeka seafarmides,“ lisas ta.

Viimased SAKi juhtumid Eesti kodusigadel olid peaspetsialisti sõnul 2023. aasta juulis, kui SAK diagnoositi kahes seafarmis ning hukati ligi 9400 kodusiga. „Mõlema farmi puhul pärinesid SAK viiruspositiivsete metssigade leiud  farmist vähem kui 10 kilomeetri kauguselt,“ kinnitab ta.

Vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAKi viirusega nakatumise eest. Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse nõuded ning nende järgimine.

Soovitused seakasvatajale:

• Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.

• Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu. Kontakti vältimiseks peab loomapidamishoone olema aiaga piiratud.

• Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.

• Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.

• Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga. 

Loomade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima maakonna volitatud veterinaararsti või Põllumajandus- ja Toiduameti piirkondlikku esindust.

Põllumajandus- ja Toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAKi seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAKile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAKile kõik surnuna leitud metssead ning pisteliselt ka kütitud metssead. Mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 2788 metssiga ja 2555 kodusiga (nendest 1434 surnud siga).

Aastatel 2015–2017, 2021 ning 2023 Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud on olnud just suvekuudel juunist septembrini. Kokku on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 30 taudikoldes pea 55 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 11 miljoni.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade