18.06.2024 avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaate kohaselt ei ole plastide tootmis- ja tarbimismudelid kogu Euroopas ikka veel jätkusuutlikud. Selleks, et vähendada jäätmeid, reostust, kliimamuutusi ja muid negatiivseid keskkonnamõjusid, tuleb suurendada plastijäätmete ringlussevõttu. Ülevaates rõhutatakse ka uue seiremeetodi kasutuselevõttu, mille abil saavad avalikkus ja poliitikakujundajad jälgida plastide ringlussevõtu edusamme Euroopas.

Uus seiremeetod on üks Circularity Metrics Lab'i temaatilistest moodulitest ja vaatleb Euroopas tehtud edusamme plastide ringlussevõtu valdkonnas. Meetod annab üksikasjaliku ülevaate plastide ringlussevõetavusest, pakkudes vajalikku infot poliitikakujundajatele, sidusrühmadele ja avalikkusele. Moodulit täiendatakse ja ajakohastatakse igal aastal viimaste andmetega.

„Elame plasttoodete tootmise ja tarbimise kasvuperioodil. Viimase kahekümne aastaga on ülemaailmne plastide tootmise ja tarbimise määr kahekordistunud ja kui sama kiire trend jätkub, siis aastaks  2060 võib eeldada lausa kolmekordset kasvu (OECD, 2022),“ ütleb Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Eestist võib tuua näiteid, kus riigina oleme tegemas edusamme ühekordsete plasttoodete tarbimise vähendamise suunas. Näiteks on õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide osakaal inimese kohta vähenenud viimaste aastate jooksul keskmiselt 7–9% aastas (2021. a – 48 tk inimese kohta aastas; 2022. a – 43 tk ning 2023. a prognoos on 40 tk) ja Eestil ei teki probleemi aastaks 2025 seatud sihttaseme täitmisega. Samas, peame tõdema, et inimtegevuse tagajärjel on suurenemas mikroplastijäätmete osakaal, sh nende sattumine keskkonda, mida kinnitavad ka 2023. aasta mereprügi seire tulemused. Kuni 1 mm suurused mikroplastid moodustavad rohkem kui pool mikroprügi koguhulgast. Kuna mikroplasti osakeste sattumine keskkonda on suuresti seotud inimtegevusega, siis on oluline, et oma tegemistes oleksime vastutustundlikumad ehk toodete tootmisel ja tarbimisel eelistaksime keskkonda säästvamaid või kestlikumaid lahendusi, sest vaid nii suudame pidurdada inimtegevusest tekkivat negatiivset mõju keskkonnale.“

Uue seiremeetodi andmed näitavad, et plastide tarbimine suureneb nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Ülevaade koondab erinevatest allikatest pärinevaid andmeid, et hinnata plastide tootmise ja tarbimise praegust olukorda ning selle keskkonna- ja kliimamõjusid. Samuti uuritakse strateegiaid, kuidas Euroopa viia üle plastide ringmajandusele.

Plastide temaatiline moodul toetab ELi panust rahvusvahelistesse jõupingutustesse plastireostuse vähendamiseks. ÜRO rahvusvaheline läbirääkimiskomitee (INC) töötab välja rahvusvahelist, õiguslikult siduvat kokkulepet plastireostuse, sh merereostuse kõrvaldamiseks. Kõnealuste arutelude oluline osa on ka järelevalves regulaarsuse loomine ehk kuidas toetada ja jälgida kohustusi, milles lõpuks rahvusvahelises protsessis kokku lepitakse. 

EEA (European Environment Agency) Euroopa ringmajanduse ja ressursikasutuse teemakeskus on koostanud aruande, milles tuuakse esile teadmiste puudujäägid ja tehakse ettepanekuid andmete kogumise ning seire parandamiseks. Praegu pärineb enamik andmeid plastide tootmise ja tarbimise kohta tööstuslikust sektorist, kuid on oluline , et suureneks ka riigiasutuste osalus.

Aruande peamised järeldused:

• Plasti ja plasttoodete tarbimine on suur ja kasvutrendis seoses ülemaailmse plastitootmise kasvuga.
• Plasttoodete tootmine ja tarbimine omab negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka kliimamuutustele . Euroopa randadesse uhutakse üha rohkem mereprügi, inimtegevuse tagajärjel satub keskkonda suures koguses mikroplasti - plastide tarbimise kasv tähendab, et selle tulemusena võib eeldada ka  kasvuhoonegaaside (KHG) heite suurenemist.
• Riikide tegevustes plasttoodete ja plastijäätmete suunamisel ringlussevõtuks on puudujääke.  Trendid näitavad, et mehaanilise ringlussevõtu võimsus suureneb, ELi plastijäätmete eksport väheneb, bioplastide tootmisvõimsus kasvab aeglaselt, nagu ka ringlussevõetud plastide kasutamine.
• Tagamaks plastijäätmete ringlussevõtu suurenemine kui ka plasttoodete esmakasutuse jätkusuutlikkus on ELi plastistrateegias  ja plastidega seotud õigusaktides ette nähtud meetmed millele peavada liikmesriigid hakkama vastama ning samuti plastivähendamise eesmärgid on fikseeritud ÜRO plastireostuse lõpetamist käsitleva lepingus.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade