Kuiva  kevade tõttu on Saare ürdiaia kollektsioonpeenardel väike osakaal kohalekülvatavatel taimedel. Kevadel külvatud ja  istutatud  taimed on kasvus kidurad.

Küll kasvavad tänavu lopsakalt  kümmekond  erinevat aiaoa sorti. Tegemist on tervisliku toidutaimega. Kõrgekasvulisi sorte saab kasutada ka ronitaimena koduaia kujundamisel. Oma pikkade rippuvate kauntega on nad väga dekoratiivsed.  Väliklassis on väike ekspositsioon aedoa sortide viljadest. Huvipakkuv on dekoratiivsete lehtedega maisi sort.

Enamlevinud maitse- ja ravimtaimede püsitaimed on kollektsioonis olemas. Seetõttu viimastel aastatel suureneb nende liikide arv vähe. Mõned uued taimeliigid istutati siiski ka tänavu. Nii istutati kollektsiooni aedruut, mida propageeritakse  kirjanduses nii ravim- kui maitsetaimena. Ometi hoiatab aiaperenaine, et taime kasutamisel ravi eesmärgil tuleb konsulteerida kindlasti arstiga. Tegemist on mürgise taimega. Aeda ei  istutata  looduslikke liike. Neid tutvustatakse õppekäikudel lähiümbrusesse.

Igal aia külastajal on võimalik maitsta taimeteesid.

Registreeritud ekskursioonid saavad degusteerida kolme erinevat joogiteed. Ka üksikkülastaja saab maitsta nn selle päeva teed. Välja on töötatud kohalikele legendidele põhinevad joogiteede segud. Enamasti on need seotud Kalevipoja lugudega. Erinevaid taimesegusid on võimalik ka kaasa osta.

2001.a ehitatud väliklassis korraldatakse erinevaid koolitusi ja  üritusi. Nii toimub siin  juba mitmendat aastat kooliõpilaste kalapüügivõistluse „Saare särg” lõpetamine, kohalike külade külapäev jne. Tänavu avatakse ürdiaias 11. augustil  Jõgevamaa kalandusnädal. 

Väliklassis eksponeeritakse maitse- ja ravimtaimi stendidel fotodena  või   herbaarlehtedel, tutvustatakse erialast kirjandust jne.

Turismiobjektina on ürdiaed  avatud 1. juunist kuni 1. oktoobrini. 

Aeda on võimalik arendada väiksemate projektide abil

Kuna ürdiaed ei paku aastaringset tööd, on olnud probleeme turismiperioodiks aiale perenaise-rentniku leidmisega. Kõigil maainimestel on oma taludes või hobitaludes  suvisel perioodil tööd kuhjaga ja ei rutata oma majapidamisest väljapoole tööle. Seetõttu on juba teist aastat suvevaheajaks pakutud tööd kohalikele üldhariduskoolide õpilastele. Tänavu on aia perenaiseks Palamuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Elo Limbak. Vajadusel käivad tal abiks sõbrannad, sest bussitäit ekskursante on  keeruline üksi teenindada.

Aeda on võimalik hoida turismiobjektina ja täiendada vaid erinevate projektide abil.

Selle aasta tegevusi toetavad Maaelu Edendamise Sihtasutus, Jõgevamaa kohaliku omaalgatuse programm ning Saare vallavalitsus.

1998. aastal käivitati erinevate huvirühmade (riik, omavalitsus ja maaomanikud) osavõtul projekt Saare mõisa renessanss, mille lõppeesmärgiks on taastada ajalooline mõisasüdamik. Eesmärki realiseeritakse väiksemate projektidega etappide kaupa.

I etapis rajati nõukogudeaegse puuviljaaia alale ürdiaed koos väliklassi ja väliköögiga. 

Saare Mõisa Arendajate Selts arendab  projekti Saare saialille keskus

2003. aastal käivitatud projekti lõppeesmärk on kujundada koostöös valitsejamaja ja aida omanikuga mitmekesiste võimalustega turismiobjekt, tervise-  ja looduskeskus.

1999.aastal rajatud ürdiaias tutvustatakse erinevaid maitse-, ravim- ja vähelevinud toidutaimede liike, propageeritakse maitse-, ravim- ning vähelevinud toidutaimede kasvatamist ja kasutamist. Eesmärkide realiseerimiseks on rajatud kollektsioon, mida järjepidevalt täiendatakse uute liikidega. Aias kasvab praegu 150 erinevat maitse-, ravim- ja vähelevinud toidutaime. Möödunud talv kahjustas mitmeid liike, mistõttu tuleb need uuesti istutada.

Laupäeviti  pakutavad taimeteed

Kalevipoja laupäevatee

Kalevipoeg rahmeldas terve nädala Vooremaal – kündis põldu, hirmutas sortse linguga, mõõtis järvede sügavust jne. Laupäeval istus ta Kassinurmes sängi serva ning mõnules laupäevateega ja mõtles uue nädala töömõtteid.

Koostis: harilik pune, nõmm-liivatee, saialill.

Krahvitar Olga laupäevatee

Krahvitar Olga istus oma kauni lilla kübaraga laupäeva õhtul hekitee alguses pargipingil ja vaatas üksisilmi Kudina mõisa poole. Nägi seal küll päikest loojumas, kuid ei näinud Kudina mõisa aednikupoissi tulemas. Südamevalu vähendamiseks maitses ta lonkshaaval laupäevateed, mis kokkusegatud mõisapargis ja -aias kasvavast. Tee andis lohutust.

Krahvitar Olga teadis – pühapäeval tuleb aednikupoiss kindlasti.
Koostis: põdrakanep, muskus-kassinaeris, punane siilkübar, harilik meliss.

Ene Ilves, Saare Mõisa Arendajate Selts

Allikas: ajaleht Vooremaa 20.07.2007.