Kliimaministeerium otsustas lõpetada Ukraina sõja tõttu Venemaalt Baltikumi peatatud gaasitarnete tõttu kehtestatud gaasivarustuse varajase hoiatuse kriisitaseme, sest gaasi tarnekindluse olukord on paranenud.

„Gaasi süsteemihaldur Eleringi on teinud ettepaneku, et kuulutada mõne aasta eest seatud varajase hoiatuse kriisitase Eestis lõppenuks, kuna gaasi tarnekindluse olukord on paranenud,“ sõnas Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.

Eestis on viidud tarneriskide maandamiseks läbi mitmeid tegevusi erinevates valdkondades. Esiteks vähendati gaasitarbimist ja mindi üle alternatiivsetele kütustele, mille tulemusel vähenes gaasitarbimine varasemalt  5 TWh tasemelt 3,4 TWh tarbimise tasemeni 2023. aastal. Teiseks on Eestis loodud kaks kriisivaru, milleks on Eesti Varude Keskuse hallatav 1 TWh strateegiline gaasivaru Lätis ja kaitstud tarbijate varu 130 GWh, mida haldab Elering ning mis katab eratarbijate gaasivarustuse kriisiolukorras. Kolmandaks lisandus regiooni LNG tarnekanal Soome Inkoo terminal ning Eestisse loodi Pakrineemele LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekus. Kogu Balti-Soome regioon on läinud edukalt üle LNG tarnetele ja ei sõltu enam Venemaa torugaasist. Selle aasta aprilli lõpus sai uuesti töökorda ka Eesti ja Soome vahel asuv Balticconnectori gaasitoru, mis purunes 2023. aasta oktoobris välise jõu tulemusel.

„Kuigi hoiatustase on lõppenuks kuulutatud ei tähenda see siiski, et meie töö on lõppenud,“ lausus Uiga. „Jätkuvalt tuleb olla valmis ootamatusteks ning on vaja tähelepanu pöörata gaasisüsteemi vastupanuvõime suurendamisele potentsiaalsete tulevaste kriisidega toimetulekuks.“  

Gaasi varajase hoiatuse kriisitase kuulutati Eestis, Soomes ja Lätis välja mais 2022. Põhjuseks olid Ukraina sõja algusest Venemaalt lõpetatud Baltikumi gaasitarned, mille tõttu oli kiiresti vaja leida alternatiivsed tarnekanalid. Samal ajal kehtinud kõrged gaasihinnad tekitasid gaasiturul ebakindla olukorra kogu Euroopas.

Varajane hoiatustase tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist, mis kirjeldab gaasisektori kriisistsenaariume. Kriisitasemeid on regulatsiooni järgi kolm ning varajane hoiatus on neist kõige madalam ning tähendab sisuliselt, et gaasisüsteemi toimimisega seonduv on kõrgendatud tähelepanu all.

Hoiatustaseme lõpetamist toetab ka Konkurentsiamet, kes teeb järelevalvet Eesti gaasituru osas.

Allikas: Kliimaministeeriumi 17.06.2024 teade