Ministeerium saatis huvirühmadele arvamuse küsimiseks loomakaitseseaduse võimalikud muudatused. Seaduse muutmisega pakutakse lahendusi, kuidas tagada lemmikloomade heaolu. Võimalikke muudatusi pakutakse muuhulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamiseks, hooldamata koerte ja kasside arvukuse vähendamiseks ning lemmikloomapoodide tegevusloa kehtestamiseks.

Kannatuste vaba elu pakkumine ei ole enam see, mida ühiskond korralikuks lemmikloomapidamiseks peab. Loomade heaolu on regionaalminister Piret Hartmani sõnul oluline küsimus. „Avalikkuse ette jõudnud juhtumid väärkohtlemisest näitavad, et meil on küsimusi, mis vajavad paremat kokkuleppimist ja korraldamist. Antud loomakaitseseaduse väljatöötamiskavatsus markeerib olulised probleemkohad, mida on muuhulgas välja toonud ka loomakaitseorganisatsioonid ning pakub välja lahendused,“ rääkis minister.

Mitmete teemade puhul on oluline täpsustada ja tugevdada raamistikku, kuidas lemmikloomi pidada. „Tulenevalt ühiskondlikust soovist, plaanime selgelt ära sõnastada näiteks zoofiilia keelu. Nö kutsikavabrikute kontrolli alla saamiseks teeme ettepaneku luua selgemad raamid ja arusaadavamad piirangud. Loomade heaolu tagamiseks kauplustes veendutakse kauplusepidaja võimekuses pakkuda loomadele sobivaid pidamistingimusi enne tegevuse alustamist. Samuti pakume välja lahendusi, et karistused rikkujatele oleksid piisavalt heidutavad,“ ütles Hartman.

Olulise teemana on analüüsitud ja pakutud lahendusi, kuidas vähendada hoolitsuseta kasside ja koerte arvukust. „Teiste riikide kogemuse põhjal kaalume näiteks võimalusi kassikolooniate kontrolli alla saamiseks. Tulemuse tagamiseks oleks oluline kehtestada üldine kasside steriliseerimise kohustus kõigile, kes ei tegele aretustegevusega. Plaanis on kehtestada selgemad õigusraamid suure hulga lemmikloomade pidamiseks,“ rääkis Hartman.

Seaduse võimalikule muutmisele on eelnenud analüüs ja konsultatsioonid erinevate huvipooltega. „Oleme põhjalikult kaardistanud probleemid, mille kohta saame veendunult öelda, et need vajavad lahendamist, kuna ka huvipooled on nende asjakohasust kinnitanud. Samas oleme lahenduste otsimisel tuginenud teiste Euroopa riikide parimatele praktikatele ja õppekohtadele,“ rääkis väljatöötamiskavatsuse koostaja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Ulrika Tuppits.

Väljatöötamiskavatsusega pakutakse lahendusi ka loomaaedade ja loomaparkide eristamiseks ja tegevuste kirjeldamiseks. Lähiajal toimub osalistega kohtumine, et kuulata ettepanekuid erinevatele punktidele ja leida lahendusi võimalikele kitsaskohtadele.

Loomakaitseseaduse väljatöötamiskavatsus on kättesaadav Eelnõude Infosüsteemis.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade