Eesti muldade hea seisundi tagamine vajab kaasaegseid andmeid ja infot muldade käekäigu kohta. Kliimaministeerium eraldas teadus- ja arendustöö vahenditest Eesti mullastikukaardi uuendamiseks ja muldadega seotud andmete täiendamiseks üle viie miljoni euro.

Mullata pole elu. Mullal on keskne roll arvukate looduse hüvede tagamisel alates kliima reguleerimisest ja elurikkuse säilitamisest kuni elukõlbliku keskkonna hoidmiseni. Tegu on meie olulisima ressursiga toidu, energia ja tooraine tootmiseks. Uuringud näitavad, et muld on koduks rohkem kui poolele kogu maailma liikidest ja muld on ka meie planeedi suurim süsinikureservuaar. Näiteks Eesti turvasmuldadesse seotud orgaanilise süsiniku varu on üle 2 miljardi tonni, mis süsihappegaasi ekvivalentidesse arvestatuna (CO2ekv) on rohkem kui 7 miljardit tonni. Muldade seisund on murettekitav üle kogu maailma, intensiivses kasutuses olevad põllumullad on paljudes piirkondades kahjustunud. Globaalselt mõjutab muldade ja maa degradeerumine ligikaudu 3.2 miljardit inimest, kelle toidulaud on selle tõttu vaesem ja võimalused väiksemad.

"Eesti muldade käekäik on väga tähtis, olgu toidutootmise, metsakasvatuse või loodushoiu seisukohalt. Terved mullad tähendavad lopsakaid peenraid koduaedades, puhast vett ja tulevastele põlvedele hoitud võimalusi. Praegune seire ei anna muldade hoidmiseks ja muutuvate kliimaoludega kohanemiseks piisavalt infot, mullastikukaardi uuendamisega ja muldade kohta käivate andmete täiendamisega täidame paljud senised teadmiste lüngad,“ ütles kliimaminister Kristen Michal.

Projekt „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“ töötab kahe eesmärgi suunas.

„Esmalt tegeleme mullastikukaardi sisu uuendamise ja andmete kogumisega. Lisaks vajavad lahendamist õiguslikud ja haldamise küsimused, et andmekogu uueneks dünaamiliselt,“ rääkis Kliimaministeeriumi mullakaitse valdkonnajuht Aire Rihe. 

„Meie andmed on aga ka tulevikku vaatavad, saame teada, kuidas maamuld säilib nii kliimakindluse kui elurikkuse jaoks. Aga need on ka oluliste majandustegevusalade alustalad. Seega tugineme parimale teadusele ja praktikatele. Uuendatud teabe teeme avalikuks digitaalselt ja seotud infosüsteemides kõigile kasutamiseks,“ lisas Rihe.

Üheks projekti prioriteediks on ka kasvuhoonegaaside heite Eestile omaste eriheitetegurite ja maakasutuse hetkeolukorra täpsustamine erinevate maakasutusviiside kontekstis.

„Eesti andmete täpsemaks arendamine kasvuhoonegaaside heite hindamiseks on meile väga tähtis. Paranevad teadmised meie keskkonnaseisundist. Üle-euroopaliste kliimaeesmärkide täitmise tõttu on andmetel ka väga konkreetne rahaline mõõde,“ lisas Rihe.

Täienenud mullastikukaardil on arvukalt kasutusvõimalusi. Siin on esitatud vaid väike loetelu valdkondadest, kus täpne mullastikukaart vajalik on:

• Metsandus
• Toidutootmine
• Maahõive ja maakasutuse planeerimine
• Maa hinnastamine
• Väärtuslikud põllumaad: toidujulgeolek + planeeringud + maahõive
• Mullakaitse
• Veekaitse
• Õigusaktid (sh veekaitse, aga tulevikus ka väärtuslikud põllumaad jpm)
• Toetused, sh mullakaitse toetused, aga ma metsatoetused, kus kasutatakse mullastikukaardi infot prognoosiks
• Looduspõhised lahendused
• Kliimamuutuste kontekstis olulised näitajad, nt põuakartlikkus, veemahutavus (valingute ajal üleujutuste kontroll), kliimaregulatsiooni hüve (süsinikuvarud) jpm.

Projekt „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“ kestab 2027. aastani ja seda rahastatakse ELi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest laekuvast meetmest „Uuringud-analüüsid kliima-energiaeesmärkidesse panustamiseks: nn TAN protsessi alameede“ 5,7 miljoni euroga.

Allikas: Kliimaministeeriumi 13. juuni 2024 pressiteade