Vahtpolustereeni karp. Foto: Kliimaministeerium
Eelmisel aastal jõustusid Eestis ühekordse plasti direktiivi nõuded, millega muuhulgas keelati vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordsed toidu- ja joogipakendid. Keskkonnaameti kontrolli käigus selgus, et maaletoojad on nõuet ekslikult tõlgendanud.
Keskkonnaameti järelevalve inspektorid kontrollivad jäätme- ja pakendiseadusest tulenevatest turupiirangutest kinnipidamist alates 2023. aastast. “Kontrollide käigus selgus, et maaletoojad on ekslikult arvanud, et vahtpolüstüreeni keeld rakendub üksnes teatud tüüpi või tehnoloogiaga toodetud vahtpolüstüreenist toodetele,“ ütles Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Jekaterina Kärme.
Amet on saatnud maaletoojatele välja märgukirja, milles selgitab, et vahtpolüstüreeni mõiste alla kuuluvad nii EPS kui ka XPS materjalist toidu- ja joogipakendid, kui need on vahustatud kujul ning ühekordse plasti direktiiv ega pakendiseadus ei erista, millise tehnoloogiaga peab olema vahtpolüstüreen toodetud ehk kuidas vahustamise efekt saavutatakse. „Visuaalselt on XPS ja EPS plastist toidupakendid väga sarnased. Erinevuste tuvastamiseks on vaja tooteid väga lähedalt vaadelda ning siis on erinevused struktuuris tuvastatavad (XPS puhul on nn rakukesed suletud ja ühtlasema struktuuriga kui EPS puhul), kuid keskkonda sattudes omavad mõlemad tooted samasuguseid negatiivseid keskkonnamõjusid,“ selgitas Kärme.
Keskkonnaamet jälgib nõuete täitmist järelkontrollide käigus. „Kontrollidel pühendame rohkem tähelepanu sellele, et nõuded oleksid ettevõtetele selged, karistamine pole eesmärk omaette. Kui aga selgitustöö ei anna tulemust ning ettevõtte tegevus on jätkuvalt seadusest tulenevate nõuetega vastuolus, siis on trahv õigustatud meede,“ ütles Jekaterina Kärme ning lisas, et ka ettevõttel, kes pole toote esmane maaletooja, on kohustus jälgida, et müüdavad tooted vastaksid nõuetele.
Ühekordse plasti direktiivist tulenevalt on alates 1. maist 2023 keelatud Eesti turule lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plastist, sh plasti sisaldavaid tooteid: taldrikuid, söögiriistu, joogisegamispulki, joogikõrsi, vatitikuvarsi ning õhupalle toestavaid varsi ja nende mehhanisme. Lisaks on keelatud Eesti turule lasta oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid ning vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavaid toidupakendeid, joogipakendeid ja joogitopse.
Lisateave:
- Euroopa Liidus läbiviidud mereprügiuuringutega on tuvastatud vahtpolüstüreeniprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning seetõttu arvestades alternatiivide kättesaadavust, otsustati, et Euroopa Liidus tuleks piirata vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordselt kasutatavate toidu- ja joogipakendite ning joogitopside kasutamist.
- Vahtpolüstüreen on kerge ja seda puhub kergesti tuul või uhub vihm veekogudesse. Samuti on see rabe ja võib puruneda väikesteks tükkideks, mida loomadel on lihtne süüa. Loomad, kes elavad aladel või nende läheduses, kus vahtpolüstüreeni leidub veeallikates või maapinnal, võivad saada kahju, kui nad vahtpolüstüreeni osakesi söövad.
- Vahtpolüstüreen on ujuv ja veekeskkonda sattudes on see jõgede ja merevooludega hõlpsasti üle pikkade vahemaade liikuv.
- Vahtpolüstüreen on nagu teisedki tavalised plastitüübid: praktiliselt mittebiolagunev, kuid tänu vahu struktuurile killustub kergesti üha väiksemateks tükkideks. Meres toituvad organismid, näiteks linnud, võivad vahtpolüstüreeni osakesi toiduga segi ajada ja nende allaneelamine võib põhjustada alatoitumist või surma. Fragmenteerumise (ilmastikutingimuste muutumise) tagajärjel võivad mürgised ained sattuda keskkonda, kus nad võivad mõjutada organisme eri tasemetel.
- Vahtpolüstüreenist valmistoidu ja joogi pakendeid kasutatakse peamiselt toitlustuskohtades toidu/joogi kaasamüügil. Eestis on näiteks Tallinnas ja Tartus võimalik toidu/joogi kaasamüügiks pakendada toit või jook korduskasutatavasse pakendisse, samuti mitmed toitluskohad pakuvad võimalust toitu ja jooki kaasa osta tarbija enda pakendisse või topsi.
Allikas: Keskkonnaameti 13.06.2024 pressiteade