Järvselja ürgmetsakvartal - Eesti vanim metsakaitseala
Kliimamuutuse tõttu peavad põllumehed ja metsaomanikud leidma oma maade majandamiseks viise, mis tagavad põllukultuuride ja metsade vastupidavuse muutuvates kliimatingimustes. Siin on neile appi tulnud Eesti Maaülikooli teadlased, kes rahvusvahelises koostööprojektis koos teiste riikide teadlastega seniste teadustulemuste ja praktiliste kogemuste põhjal lahendusi pakuvad.
Soome Loodusressursside Instituudi LUKE juhitava projekti üks põhisuundi on seotud metsamajandamise ja metsa tervisega. Selle teema koordinaatoriks projektis on Eesti Maaülikooli teadusprorektor, metsapatoloogia professor Rein Drenkhan. Metsanduse osa eesmärk on analüüsida ja demonstreerida erinevaid majandamise võimalusi, mis suurendavad metsade kliimakindlust ja soodustavad kliimamuutustega kohanemist. “Uurime projektis näiteks lageraie ja selle alternatiivide mõju metsa tervisele. Lisaks võrdleme sarnaseid majandamise võtteid Põhjala riikide (so Soome, Rootsi ja Norra) tulemustega. Meil tekivad võrreldavad andmed ja näidisalad, nii saame pakkuda mitme metsarikka riigi koostööl poliitikakujundajatele teaduslikult põhjendatud soovitusi,” rõhutas professor Drenkhan projekti praktilist väljundit.
Drenkhan tõdes, et metsandus on pöördeliste aegade keskel, valdkonda mõjutavad üheaegselt mitmed tegurid. “Ühelt poolt on muutunud ühiskondlik hoiak metsade majandamise suhtes, teisalt peame tegelema kliimamuutusest tulenevate järelmitega, nt kuusikute halveneva tervisega. Samas suureneb nõudlus puidu kui keskkonnasõbraliku ressursi järele, mis on üheks peamiseks toormeks fossiilsetest materjalidest vabaneva majanduse arendamisel,” selgitas Drenkhan projekti vajalikkust.
Projekti põllumajanduse valdkonnale keskenduvas töörühmas osalevad Eesti Maaülikooli taimetervise õppetooli teadlased Kaire Loiti juhtimisel. Selle töörühma eesmärk on leida viise põllumajandusliku tootmise vastupidavuse parandamiseks muutuvates kliimatingimustes, keskendutakse põllukultuuride mitmekesistamisele ja kliimamuutustega arvestavate harimisviiside rakendamisele.
“Muutuvas kliimas suureneb taimepatogeenide risk, kuna lisaks Põhjamaades kohanenud patogeenidele jõuavad meile uued ja invasiivsed lõunapoolsed patogeenid. Nii see kui ka ambitsioonikad roheleppe eesmärgid sunnivad põllumehi maaharimisviise kohandama,” selgitab Kaire Loit uuringu tausta. “Koostööprojektis uurime majandamisviiside mõju mullas säilivate patogeenide ellujäämisele ja analüüsime üheaegselt kasvatatavate taimede ning mulla tervist,” lisab ta. Loiti sõnul mängivad projektis olulist rolli koos põllumajandusettevõtetega toimuvad keskkonnasäästlikud põllumajanduslikud näidiskatsed ja uuenduslike lahenduste testimine.
Rein Drenkhan tõi välja, et projekti üks läbivaid jooni on metsa- ja põlluhaiguste uuringud. Haiguste süsteemsed leiud aitavad prognoosida uusi epideemiaid, tagades nii põllumajanduse kui ka metsanduse jätkusuutlikkuse. Maaülikoolil on silmapaistev kompetents nii metsapuude kui ka põllukultuuride haiguste uurimisel. "Maaülikoolil on Põhja-Euroopa mastaabis oluline metsahaiguse tekitajate eluskultuuride kollektsioon, mis sisaldab üle 6000 isendi viiesajast taksonist üle kogu maailma ning taimetervise õppetooli fütopatoloogia töörühma põllumajanduslik eluskultuuride kogu sisaldab enam kui 2000 isendit,” rõhutas Drenkhan. Metsa- ja põllukultuuride eluskogude kollektsiooni kasutatakse rahvusvahelises teadustöös muuhulgas selleks, et leida potentsiaalsed Eesti tingimustesse sobivaid biotõrjevahendeid.
Euroopa Liidu Horisondi programmist rahastuse saanud projektis osaleb 16 partnerit Soomest, Rootsist, Norrast, Eestist ja Taanist. Lisaks Maaülikoolile panustavad Eestist projekti tegevustesse Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ja MTÜ Põllukultuuride klaster. Projekt “Precision climate resilience for agriculture and forestry sectors in the European boreal regions” kestab 1. maist 2024 kuni 31. oktoobrini 2028.
Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade
