Järgnev Sulev Savisaare artikkel on ilmunud ajalehe Postimees kodulisas (2006. a 2. numbris):

„Laugu (ladinakeelne nimega Allium) perekonnas on 690 liiki, lisaks veel arvukalt alamliike, teisendeid, sordirühmi ja sorte. Lauguliigid kasvavad looduslikult põhjapoolkera parasvöötmes (nii Euroopas, Aasias kui Ameerikas), vaid vähesed liigid ka lõunapoolkeral. Eesti looduses esineb ainult 5 liiki: nurmlauk, metslauk, rohulauk, murulauk ja karulauk, millest enamik on meil küllalt haruldased. [Sagedaim on neist rohulauk, mille noori lehti saab kasutada suppide ja praadide maitsestamiseks.] Kolm esimesena mainitud Eesti liiki kasvatamiseks ei kõlba, kuna nende õisikus esinevad sigisibulad umbrohustaksid aeda.

Laugud on sibulaga või risoomiga püsikud, mille lehe hõõrumisel või sibula lõikamisel on tunda tugevat iseloomulikku lõhna, mis on tingitud lenduvatest väävliühenditest tsüsteiinsulfoksiididest ja γ-glutamüültsüsteiinidest. Õisik, milleks on sarikas, on liigist olenevalt kas ümmargune, poolkerajas või pealt lame. Lehed on vaid juurmised, ehkki vart mõnikord pikalt ümbritsevad lehetuped võivad jätta petliku mulje lehistunud varrest.

Peaaegu kõigi lilledena kasvatatavate lauguliikide kõik osad on söödavad. Vanasõna küll ütleb, et ilu ei kõlba patta panna, kuid ilulaukude puhul see ei kehti. Laugulehti võib lisada salatile, sibulaid praadida, seemneid pipraveskis jahvatada ning erivärvilisi lauguõisi kasutada toitude kaunistamiseks. Ei sööda karatau lauku ja vastiku lõhnaga mesilauke (Nectaroscordum, mida mõned botaanikud arvavad laugu perekonda kuuluvaks).

Söödavusele vaatamata kuuluvad laugud, kaasa arvatud ka harilik sibul, küüslauk, murulauk ja porrulauk maailma mürktaimede nimekirja. Mürgised on kõik taimeosad. Mürgistuse tunnusteks on iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Et selliseid tunnuseid ei tekiks, ei tohi lauke korraga liiga palju süüa. Mürgisusele vaatamata on laugud üldtuntud ravimtaimed. Nende puhul kehtib reegel: suures koguses mürk, väikeses koguses ravim. Laugud hävitavad baktereid, seetõttu on laukude söömine võrdväärne antibiootikumide kasutamisega, kuid õige koguse puhul tervisele täiesti ohutu. Laukude lõhnaainetel on vähki ärahoidev, põletikuvastane, antioksüdatiivne (noorendav), parasiidivastane ja trombe ärahoidev (infarkti- ja insuldivastane) toime. Sööge sibulat ja küüslauku ja ärge põlastage selle pärast venelasi! Mõne koha pealt on nad teist targemad olnud.

Alustuseks räägin laukudest kui ilutaimedest, hiljem aga kui köögiviljadest. Väga mitmesuguse kõrguse, värvuse, õitseaja ja kasvunõuete tõttu on laugud aedniku jaoks huvitav ja mitmekesise kasutusvõimalusega taimerühm. Laukude seas leidub palju erineva välimusega, aeda suurepäraselt sobivaid vastupidavaid, vähenõudlikke ning kergestikasvatatavaid ilusaid liike ja sorte, mis sobiva valiku puhul rõõmustavad teid hiliskevadest kuni hilissügiseni. On madalaid liike kiviktaimla, peenra esiserva ja terrassi jaoks, potti istutamiseks kui ka meetriseid ja kõrgemaid peenra tagaserva jaoks. Lisaks leidub sobivaid lauke ka lõike, ajatamise ja kuivkimbu jaoks.

Enamik lauguliike on punase ja sinise vahepealse õievärvusega – purpursed või violetsed. Muud värvused on haruldasemad. Kollaseõielistest laukudest võiksin soovitada madalakasvulist kuldlauku (Allium moly), keskmise kõrgusega kollast lauku (Allium flavum) ning kõrgekasvulist viltust lauku (Allium obliquum).

Võrratud siniseõielised laugud on madalakasvuline juulis õitsev sikkimi lauk (Allium sikkimense) ja augustis õitsev Beesi lauk (Allium beesianum) ning kõrgekasvuline juulis õitsev taevassinine lauk (Allium caeruleum). Sinilauk (Allium caesium) ja rukkilillesinine lauk (Allium cyaneum) neile ilult vastu ei saa.

Valgeõielistest laukudest on toredad ilusa laugu valgeõieline vorm (Allium carinatum subsp. pulchellum f. album), darvaasi lauk (Allium darwasicum), karatau lauk (Allium karataviense), varreka laugu (Allium stipitatum) sort ‘Mount Everest’, pskemi lauk (Allium pskemense), lõhnav lauk (Allium ramosum), murulaugu valgeõieline teisend (Allium schoenoprasum var. album), mugullauk (Allium tuberosum) ja karulauk (Allium ursinum). Valgeõieline erislauk (Allium paradoxum) on aias laukudest kõige esimene õidepuhkeja. Tänavusel hilisel kevadel puhkes ta Tartumaal juba 6. mail.

Põhiosa laukudest õitseb juunis, varase ja sooja kevade puhul aga juba mai lõpus. Kõiki pärast juunikuud või isegi pärast juuni keskpaika õitsevaid lauke nimetaksin ma hilisteks. Juunis õitsevaid lauguliike ma üles lugema ei hakka, sest neid on liiga palju.

Juulikuus õitsevad tuntumatest laukudest altai lauk (Allium altaicum), mida peetakse talisibula looduslikuks eellaseks, suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum), kantlauk (Allium angulosum), taevassinine lauk (Allium caeruleum), sinilauk (Allium caesium), kaldlauk (Allium cernuum), turkmeenia lauk (Allium cristophii), Farreri lauk (Allium cyathophorum var. farreri), kuldlauk (Allium moly), longus lauk (Allium nutans), viltune lauk (Allium obliquum), sikkimi lauk (Allium sikkimense) ja oregoni lauk (Allium unifolium).

Augustis õitsevad Beesi lauk (Allium beesianum), ilus lauk (Allium carinatum subsp. pulchellum), rukkilillesinine lauk (Allium cyaneum), kollane lauk (Allium flavum), porrulauk (Allium porrum), pskemi lauk (Allium pskemense), lõhnav lauk (Allium ramosum), rauklauk (Allium senescens) ja koonuslauk (Allium sphaerocephalon).

Septembris õitseb mugullauk (Allium tuberosum), oktoobris jaapani lauk (Allium thunbergii).

Peenralillede kõrval on laukude seas ka lõike- ja potililli. Lõikelilledeks sobivad nõrga- kuni mahedalõhnalised või puuduva sibulalõhnaga laugud: aflatuni lauk (Allium aflatunense), kantlauk (Allium angulosum), sinilauk (Allium caesium), kaldlauk (Allium cernuum), hollandi lauk (Allium hollandicum), jazdi lauk (Allium jesdianum), kuldlauk (Allium moly), naapoli lauk (Allium neapolitanum, on meil talveõrn), mäestiklauk (Allium oreophilum) ‘Agalik‘s Giant’, murulauk (Allium schoenoprasum) ja selle sort ‘Forescate’, varrekas lauk (Allium stipitatum), mugullauk (Allium tuberosum) ja lumilauk (Allium zebdanense).

Õige aeg laugu vaasi lõikamiseks on saabunud, kui pooled õisiku õitest on avanenud.

Hollandi lõikelilleoksjonitel müüakse aastas 10 miljonit lauku keskmise tükihinnaga umbes 6 EEK, neist enim koonuslauku (Allium sphaerocephalon) – üle 3,5 miljoni varre ning hollandi laugu (Allium hollandicum) sorti ‘Purple Sensation’ – 0,8 miljonit.

Lauk potitaimena peaks olema lühikese sirge varrega, kaua õitseva kena õisikuga ning kaunite kauapüsivate lehtedega. Nende omaduste tõttu sobivad potitaimedeks turkmeenia lauk (Allium cristophii), karatau lauk (Allium karataviense), mäestiklauk (Allium oreophilum), Schuberti lauk (Allium schubertii) ja oregoni lauk (Allium unifolium).

Kuivkimpude ja kuivseadete jaoks on kuivatamiseks suurepärased Babingtoni lauk (Allium ampeloprasum var. babingtonii), karatau lauk (Allium karataviense) ja turkmeenia lauk (Allium cristophii), aga ka paljude teiste liikide suured kuivatatud õisikud.

Laukude kasvatamine on palju lihtsam kui nende hankimine. Enamik lauguliike on üllatavalt haiguskindlad ja kahjurivabad ega vaja aias peaaegu mingisugust hooldust. Vihmastel suvedel võib hallitus siiski mõningate kuivalembeste liikide sibulaid kahjustada. Leidub ka raskestikasvatatavaid külma- ja niiskusõrnu liike, mille hulka kuulub ka meie aianduspoodides tihti müüdav Schuberti lauk. Kuna vastavat hoiatust sibulate niiskusõrnuse kohta kaupluses sibulatele lisatud pole, siis jääb inimestele vaid selle kauni ja kalli lille ostmisrõõm, kevadeks aga on taim enamasti avamaal hävinud. Sibulalavadesse, kiletunnelitesse ja külmkasvuhoonetesse istutatakse just taolisi sügiseste tuulte ja vihmade eest kaitset vajavaid lauguliike.

Looduses kasvavad laugud enamasti küllalt karmides ja kehvades oludes, mistõttu ka aias ei vaja nad liiga rammusat mulda ega väetamist. Vajadusel võib väetamist taluvaid vastupidavaid lauke ettevaatlikult väetada nii NPK-väetistega kui ka hästikõdunenud sõnnikuga. Suurem osa lauguliike kasvab oma kodumaa looduses täispäikeses ja kuivas mullas. Kasvuajal vajavad kõik laugud niiskust, hiljem aga, pärast lehestiku kuivamist, võib niiskus mõned väga kuivadest põuastest piirkondadest pärinevad lauguliigid hävitada, mistõttu hea drenaaž on taolistele taimedele puhkeperioodil oluline. Meie niiskes kliimas mõjub hästi laugupeenra savimullale jämeda liiva või kruusa lisamine. Ka niiskusõrnade taimede kasvatamine nõlvakutel ja kõrgendatud peenardel vähendab mulla liigniiskust ja parandab talvitumist. Enamik risoomiga lauguliike seevastu vajab suvi läbi niisket mulda, sest nende puhkeperiood on talvel, kasvuaeg aga suvel…
 

Niiskes kohas armastavad kasvada altai lauk (Allium altaicum), kantlauk (Allium angulosum), Beesi lauk (Allium beesianum), ilus lauk (Allium carinatum subsp. pulchellum), kaldlauk (Allium cernuum), rukkilillesinine lauk (Allium cyaneum), Farreri lauk (Allium cyathophorum var. farreri), talisibul (Allium fistulosum), kollane lauk (Allium flavum), kuldlauk (Allium moly), viltune lauk (Allium obliquum), erislauk (Allium paradoxum), murulauk (Allium schoenoprasum), sikkimi lauk (Allium sikkimense), jaapani lauk (Allium thunbergii), mugullauk (Allium tuberosum) ja karulauk (Allium ursinum).

Varjus või poolvarjus saab kasvatada varjulembeseid või varju taluvaid lauguliike: Farreri lauk (Allium cyathophorum var. farreri), kuldlauk (Allium moly), ohhoota lauk (Allium ochotense), pöörislauk (Allium paniculatum), erislauk (Allium paradoxum), murulauk (Allium schoenoprasum), mugullauk (Allium tuberosum), karulauk (Allium ursinum) ja võidulauk (Allium victorialis).

Laugud kasvavad enamasti ühtviisi hästi nii happelisel kui ka aluselisel mullal. Lubjast mulda eelistab kuldlauk (Allium moly), happelist mulda aga Farreri lauk (Allium cyathophorum var. farreri).

Enamik lauguliike paljuneb hästi ning võib aias metsistuda, kui lasta neil vabalt seemet külvata. Ei tasuks oma aeda tuua õisiku- ja maa-aluste sigisibulatega lauguliike, sest hiljem on raske neist lahti saada. Nad puistaksid meeleldi kogu teie aia sigisibulaid täis, millest igaühest kasvaks varsti uus sigisibulaid puistav taim. Õnneks on nende vastu olemas herbitsiid!

Vanu ja liiga tihedaks läinud sibulapesi jagatakse enamasti iga 3 aasta tagant. Muidu võib õitsemine väheseks ja õisikud väikeseks jääda. Eri liikide pesade jagamise intervall tuleb leida sisetunde järgi. Istutussügavus ja taimede vahekaugused on enamasti müügipakendil antud. Kui te ka istutussügavusega eksite, tõmbavad enamikul laukudel esinevad tõmbejuured sibula ikkagi varem-hiljem õigele sügavusele. Risoomiga laugud istutatakse märksa pinnalisemalt kui sibulad.

Vegetatiivselt mittepaljunevaid liike paljundatakse värskeltvalminud seemnega. Looduses ja enamasti ka aias annavad lauguliigid hübriide suhteliselt harva. Enamik laukudest on valgusidanejad ja nende seemned ei vaja mullaga katmist. Vaid niiskete kasvukohtade lauguliigid (näiteks karulauk ja võidulauk) on maa-aluse idanemisega ehk pimedusidanejad.

Milliseid ilulauke tavaliselt meie aianduspoodides pakutakse? Aianduspoed tellivad sibulad Hollandist, kus puukoolides paljundatakse 40 lauguliiki ja -sorti. Suure tõenäosusega saate te aianduspoes 3 erineva laugu õnnelikeks omanikeks, sest kolm enimkasvatatavat lauku on Hollandis hiidlauk (Allium giganteum), kuldlauk (Allium moly) ja hollandi laugu (Allium hollandicum) sort ‘Purple Sensation’, mida toodetakse miljonitena. Kindlasti on paljud teist sügiseti poeletil nende värvipiltidega pakendeid näinud ja kes ei ole, saab veel näha. Viimast sorti pakutakse ekslikult aflatuni laugu (Allium aflatunense) nime all. Hollandlased on küll suurepärased aednikud, kuid kehvad botaanikud. Kui te näete müüdavat Rosenbachi lauku (Allium rosenbachianum), ka siis võite olla kindlad, et tegu on hollandlaste eksitusega. Rosenbachi lauk on aianduses üliharuldane taim, mis on alles hiljuti kultuuri viidud, ei taha vegetatiivselt paljuneda ning tal on hirmkallis hind. Rosenbachi laugu nime all pakutakse ekslikult suhteliselt odavat ja hea paljunemisega liiki – jazdi lauku (Allium jesdianum), millest on käibel ka mitmed sordid. Laugud on Hollandi lillekasvatuse uued tähed, kelle kasvupind pidevalt ja kiiresti suureneb (umbes 10% iga aastaga). Hollandlaste pakutav laukude sortiment on armetult väike, kui arvestada kasvõi seda, et isegi Eesti aedades kasvatatakse üle 200 erineva lauguliigi ja sordi. Ka minu kollektsioonis kasvab üle 150 erineva laugu. Keda huvitab laukude suurem sortiment, see võib pöörduda Eesti või Läti kollektsionääride poole.

Laukudega puutuvad lillekasvatajatest märksa sagedamini kokku köögivilja kasvatavad aiapidajad. Kasvatavad ju väga paljud aednikud murulauku (Allium schoenoprasum) ja küüslauku (Allium sativum). Ehk on lugeja näinud ka küüslaugu alamliiki silmus-küüslauku (Allium sativum subsp. ophioscorodon): varre spiraali keerdunud ülaosa moodustab 1 või 2 rõngast. Harvem kasvatatakse porrulauku (Allium porrum), sest seda on lihtsam osta poest. Porrulaugu puhul tarvitatakse toiduks mahlakat mahedamaitselist lehetuppedest moodustunud ebavart. Ka harilik sibul (Allium cepa) ja talisibul (Allium fistulosum) kuuluvad laugu perekonda ning eraldi tutvustamist ei vaja.

Innukamad köögiviljakasvatajad on kokku puutunud ka muude laukudega. Meil kasvatatakse vähesel määral hariliku sibula sordirühma pesasibulat, mis varem kandis nime šalottsibul. Pärineb ta ise ja ka tema nimi Iisraelist Askaloni linna ümbrusest (askaloni nimi on suudetud Läänes aegade jooksul šalotiks väänata). Rumalamad botaanikud (eriti Euroliidu seaduseloojate konsulteerijad) nimetavad teda mõnikord ladinakeelse nimega Allium ascalonicum L., mis pole õige. Tolle nimega taim, mida botaanik Linne (lühend L.) algselt kirjeldas, oli hoopis jeeriku lauk, millel pole pesasibulaga midagi pistmist. Pesasibul kannab ladinakeelset nime Allium cepa Aggregatum-rühm. Harilikust sibulast erineb pesasibul vaid veidi väiksemate sibulate poolest, mis moodustavad suuri pesakondi. Pesasibula söömine hingeõhule sibulalõhna ei jätvat.

Harilikul sibulal on olemas ka teisend või sordirühm nimega väsimatu sibul (Allium cepa var. perutile ehk Allium cepa Ever-ready Onion-rühm), millel puhkeperiood puudub ja mis soojuse olemasolul kasvab aastaringselt. Ei mingit pealsete vahepealset kuivamist!

Hariliku sibula ristamisest talisibulaga (Allium cepa × Allium fistulosum) on saadud rindeline sibul (Allium ×proliferum). Taim on meil väga külmakindel. Õite asemel moodustab ta varre otsa suuri õhusibulaid. Mõnikord kasvab varrel asuva sibulakobara keskelt uus vars, tekitades teise korruse õhusibulaid, väga harva isegi kolmanda korruse. Taim ei lähe umbrohuks, kuna õhusibulaid pole palju ja nad on suhteliselt suured -- peenikest pudi üldse ei tekigi. Ole ainult mees ja korja pika varre otsast sibulaid, mida pole vaja isegi pesta! Õhusibulaid kasutatakse põhiliselt marineerimiseks. Marineerimiseks lähevad ka hariliku sibula hulka kuuluv hästi pisike hõbesibul ning porrulaugu sugulaseks olev pärlsibul (Allium ampeloprasum var. sectivum ehk Allium ampeloprasum Pearl-Onion-rühm). Suvi-porrulauk (Allium ampeloprasum) kasvab looduslikult Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Tema toiduks tarvitatavad sibulad on väikesed ning säilivad lühikest aega. Suuri sibulaid moodustava suvi-porrulaugu Great-Headed Garlic-sordirühm sai hiljuti eestikeelseks nimeks hobulauk.

Meil kasvatatakse toidutaimena ka longus lauku (Allium nutans). Lamedad nartsissilehti meenutavad lehed tärkavad kevadel väga vara.

Kõige mahedama ja meeldivama maitsega lauk minu jaoks on aga Eesti looduses kasvav looduskaitsealune karulauk. Ma ei väsi teda kiitmast mahlakate, mahedamaitseliste lehtede pärast. Ühegi teise laugu lehed pole minu jaoks nii maitsvad kui on karulaugu omad. Soovitan soojalt ka lugejatele see ravim-, maitse- ja ilutaim endale aeda hankida. Teiste Eesti metsikute lauguliikidega teda segi ei aja, sest erinevalt noist on karulauk rootsuliste laiade (2-5 cm) lehtedega. Karulauk tahab varjulist niisket huumusrikast kasvukohta ja annab aias ohtrat isekülvi.

Lisaks eespoolmainitutele kasutatakse Siberis ja Mongoolias toidutaimedena lõhnavat, altai ja võidulauku (Allium ramosum, Allium altaicum, Allium victorialis). Võidulaugu lähisugulast ohhoota lauku (Allium ochotense) süüaksae Kaug-Idas nii värskelt kui ka talveks sissesoolatult. Hiinas kasvatatakse aastatuhandeid kaunite valgete õisikutega hiljaõitsevat mugullaukku (Allium tuberosum), mida koos lõhnava lauguga on nimetatud ka hiina lauguks, kuid ehtne hiina lauk on hoopis Allium chinense.

Head katsetamist laukudega nii ilu- kui maitsetaimedena!”