Euroopa õhukvaliteet on viimastel aastakümnetel oluliselt paranenud, kuid saastunud õhk on Euroopas ja kogu maailmas siiski tervisele endiselt suurim keskkonnaoht. EEA (European Environment Agency)  2022 ja 2023 aasta õhukvaliteedi andmete põhjal paraneb Euroopa õhukvaliteet jätkuvalt, kuid paljudes piirkondades, eriti linnades, ületavad saastekogused siiski soovitatavaid ohutustasemeid.

EEA ülevaates „Euroopa õhukvaliteedi seisund 2024“ on esitatud andmed peamiste õhusaasteainete tasemete kohta Euroopas aastatel 2022 ja 2023 ning võrreldud neid kontsentratsioone ELi õhukvaliteedi standardite ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhiste tasemetega. 2022. aasta andmed on lõplikud ja riikide poolt kinnitatud, 2023. aasta analüüs põhineb esialgsetel andmetel.

„Eesti välisõhu saasteainete tasemed on võrreldavad pigem Põhjamaadega. 2022. aastal olid Eesti osakeste (nii peen- kui  eriti peente osakeste) ja lämmastikdioksiidi tasemed Euroopa riikidega võrdluses ühed madalamad ning aasta keskmiste piirväärtuste ületamisi viimastel aastatel olnud ei ole. Eesti õhukvaliteeti mõjutab ühelt poolt meie paiknemine mere ääres ja madal rahvastiku tihedus ning teiselt poolt viimastel aastatel ellu viidud heitkoguste vähendamise meetmed,“ ütleb Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Elo Mandel. 2023. aasta ja 2022. aasta Eestis teostatud riikliku seire tulemustega, sh välisõhu kvaliteedi seire kokkuvõttega, on võimalik tutvuda Keskkonnaportaalis. Reaalajas saab Eesti välisõhu hetkeseisul silma peal hoida siin.

EEA ülevaate tulemustest selgub, et Euroopa õhukvaliteet paraneb, kuid ELi standardeid ei täideta siiski kogu Euroopas. 2022. aastal registreerisid vaid 2% Euroopa seirejaamadest peenosakeste kontsentratsioone, mis ületasid ELi aastase piirmäära. Kuid peaaegu kõik linnades elavad eurooplased (96%) puutuvad kokku peenosakeste (PM2.5) kontsentratsioonidega, mis ületavad WHO juhiste taset. Just peenosakesed on õhusaasteained, mis põhjustavad kogu Euroopas kõige suuremaid negatiivseid tervisemõjusid. Need osakesed pärinevad peamiselt kodumajapidamiste kütmiseks kasutatavatest tahketest kütustest, tööstustegevusest ja maanteetranspordist.

EEA ülevaade näitab ka märkimisväärseid erinevusi riikide ja piirkondade vahel, kusjuures just Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondades on saastetase kõrgem. 2022. aastal olid peenosakeste kontsentratsioonid WHO juhistes toodud piirmääradest madalamad ainult Islandil. ELi piirmäärast kõrgemad kontsentratsioonid mõõdeti kolmes ELi liikmesriigis: Horvaatias, Itaalias ja Poolas.

Euroopa roheleppe nullsaaste tegevuskava seab eesmärgiks vähendada peenosakeste põhjustatud enneaegseid surmasid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega ja saavutada aastaks 2050 eesmärk, et märkimisväärseid tervisemõjusid ei esine. Selle aasta alguses jõudsid ELi institutsioonid kokkuleppele ettepanekus uuendada õhukvaliteedi direktiive eesmärgiga viia ELi õhukvaliteedi standardid lähemale WHO juhiste tasemetele ja aidata kaasa nullsaaste tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

EEA ülevaade on esimene analüüs EEA „Õhukvaliteet Euroopas 2024“ paketist. Sel aastal on kavas avaldada ülevaated õhusaasteainete heitkogustest ning õhusaaste mõjudest ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. See hõlmab hinnanguid surmade ja haiguste kohta, mida võib seostada halva õhukvaliteediga.

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Allikas: Keskkonnaagentuuri teade