27.05.2024. a. kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, milliste meetmetega leevendada kriisi põllumajandussektoris, kuidas tagada parem loomade heaolu ning tarbijate tõhusam teavitamine EL-i ühtse päritolumärgistuse abil.

Kriisiolukord põllumajandussektoris on tingitud jätkuvalt kõrgetest tootmis- ja tööjõukuludest, intressimääradest ja inflatsioonist, äärmuslikest ilmastikuoludest ning sõjast Ukrainas ja Lähis-Idas. Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele finantsiliselt paarikümne aasta halvim: mullu oli Eestis esmakordselt ettevõtjatulu koos toetustega negatiivne, kuna kogutoodangu väärtus ja toetused ei katnud ära selle toodangu tootmiseks tehtud kulusid. 2023. aasta põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli  1,3 miljardit eurot, mis on 20% vähem aasta varasemast.

„Eesti ja mitmed teised riigid, kus on olnud rasked ilmastikutingimused külma, põua või liigsademete näol, palusid Euroopa Komisjonil avada põllumeeste toetuseks kriisireservi. Komisjon hindab olukorda ning teeb seejärel otsuse,“ selgitas regionaalminister Piret Hartman.

Loomade heaolu valdkonnas leiti, et reeglid loomade veole ning muudele tegevustele tuleks ühiskonna ootustest lähtuvalt üle vaadata ja uuendada, toetudes värsketele teadusuuringutele ja analüüsidele.

Kui seni on mitmetel liidu liikmesriikidel olnud riigisisesed kohustuslikud nõuded piima ja liha päritoluriigi esitamise kohta, siis nüüd soovivad mitmed riigid EL-i ülest ühtset lähenemist märgistusele, et tõsta tarbijate teadlikkust ning vähendada ettevõtjate toomiskulusid.

Lisaks kohtus regionaalminister Hartman Põhja- ja Baltimaade ministritega, et arutada EL-i ühise põllumajanduspoliitika tulevikku, sealhulgas bürokraatia vähendamist ja rahataotlemise  lihtsustamist ning roheülemineku ja innovatsiooniga seonduvat põllumajandussektoris.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade