Valitsus kiitis eile, 23.05.2024 heaks tulumaksuseaduse muudatuse, millega võrdsustatakse 2027. aastaks omavalitsustele pensionituludelt makstav tulumaksumäär muude tuludega. Muudatuse eesmärk on vähendada regionaalset mahajäämust ja valglinnastumist. Eelnõu saadetakse otsustamiseks parlamenti.

Suur osa tööealisi inimesi on kolinud suurematesse linnadesse ning nendega koos on liikunud ära ka raha, mille eest inimestele teenuseid pakkuda ning kohalikku elu korraldada. „Ebavõrdsus üle Eesti suureneb ja me peame astuma otsustavad sammud ebavõrdsuse vähendamiseks,“ rääkis regionaalminister Piret Hartman valitsuse pressikonverentsil.

„Tulumaksumäärade ühtlustamise tulemusena saavad vananeva rahvastikuga piirkonnad rohkem raha, et kohapeal elu paremaks muuta ja seista selle eest, et heal tasemel lasteaiad, koolid ja raamatukogud oleksid kodu lähedal,“ rääkis minister ning lisas, et mitte midagi tehes jääb vähem rahakate omavalitsuste teenuste ja elukeskkonna areng tõenäoliselt suurematest linnadest ja piirkondadest veelgi rohkem maha. „Me peame tegelema sellega, et ka ääremaad ja väiksemad piirkonnad oleks noortele, peredele ja tööealistele inimestele atraktiivsed,“ lausus ta.
 

Regionaalse mahajäämuse ja valglinnastumise vähendamiseks mõeldud muudatuse kohaselt võrdsustatakse järgmise kolme aasta jooksul järk-järgult omavalitsustele pensionitulult ja muudelt tuludelt makstavad tulumaksu osad 10,23 protsendi peale. Praegu kehtiva korra järgi saavad omavalitsused tulumaksu pensionituludelt 2,5 protsenti ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 11,89 protsenti.

Omavalitsustele laekuva tulumaksu osa arvestamise määrad on eelnõu kohaselt järgmised:

2025. a pensionituludelt 5,50 protsenti ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 11,29 protsenti;
2026. a pensionituludelt 8,50 protsenti ja füüsilise isiku muudelt tuludelt 10,64 protsenti;
alates 2027. a pensionituludelt ja füüsilise isiku muudelt tuludelt ühtemoodi 10,23 protsenti.

Muudatust tehes tuleb arvestada ka nende omavalitsustega, kes annavad tuleviku tulumaksu kasvust osa ära. „Peamiselt on tegemist omavalitsustega, kus elanike arv kiiresti kasvab ja kellel on vaja lasteaia- ja koolikohti. Selleks plaanime avada toetusmeetmeid ning luua õiguslikud alused, et küsida näiteks sotsiaalse taristu rajamise eest arendajatelt tasu. Et tulude vähenemine ei oleks tervikuna liiga järsk, oleme vähenemisele seadnud ka piirangud – näiteks 2025. aastal ei tohi vähenemine olla suurem kui 1,5 protsenti ja 2029. aastal 3 protsenti,“ lisas Hartman.

Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pressiteade