Tänu taimekasvatustehnoloogiate arengule ja sügavamatele teadmistele puutaimede kasvurütmist on nüüd võimalus kesksuvelgi uut metsa kasvama panna. Kase potitaimi istutades võib töö tulemus olla edukam kui kehval kevadel. Enne istutusvahendi haaramist tuleks maa- või metsaomanikul oma võimalusi kaaluda: kas maa on selleks sobiv, kas on saada kvaliteetseid kultiveerimiskõlbulikke potitaimi ning kas ikka hilisemaks hooldustööks jätkub jõudu.

Istutuskoha valik ja maapinna ettevalmistus

Suviseks kaseistutuseks sobivad keskmise viljakusega kuni viljakad parasniisked mullad. Istutada ei tohiks kergesti kuivavatele liivmuldadele ega turbamaale. Kindlasti on vajalik enne istutamist teha maapinna ettevalmistus, sest noored kasetaimed konkureerivad rohttaimedega veele ja  toitainetele. Haritud pinnal on parem soojus- ja niiskusrežiim, mis loob omakorda paremad eeldused istutatud taime edasiseks kasvuks. Ettevalmistatud pinnale on kergem istutada ja hiljem hooldamisel kultiveeritud taimi ka üles leida. Põllule istutamisel võib künda kogu pinna, et nii paremini pärssida rohttaimede kasvu.  Vähemviljakal raielangil piisab kõdukihi eemaldamisest kuni mineraalmaani.

Taime valik

Taime valikul võiks sõltuvalt kasvukohast eelistada suuremaid, elujõulisemaid potitaimi. Kehtestatud miinimummõõdust 15 sentimeetrist võiks taimed olla poole kõrgemad. Kahjuks on suvel istutamiseks sobilik kase potitaim taimetootjatele uudne toodanguartikkel ja veel vähese nõudlusega ning seetõttu kasvatatakse seda vähem. Tootjale tähendab see kuu aega varasemat külvi võrreldes tavapärase kase külviga ning taimekasvuks kehval kevadel ka lisakulutusi valgusele ja soojusele. Küll võib kasutada suvekase taimede kasvatamisel väiksemaid potte ning seega on taimede väljatulek pinnaühikult suurem. Kindlasti peab kase potitaim olema hästiarenenud juurekavaga, sest sellise taime põllul või metsas kasvamamineku edukus sõltub juurdumise kiirusest.

Põhjanaabrid soomlased on suvel kase potitaime kultiveerimist uurinud üle 10 aasta ja leidnud, et suvel istutatud kasetaim kasvatab enam just juurekava  ning sellise taime kasv on kiirem teisel ja kolmandal aastal peale kultiveerimist võrreldes kevadel istutatud taimega. Kevadel istutatud taim kasvab eelkõige pikkusesse.

Istutuseelsed tööd

Istutamisel peab muld olema niiske. Paaril viimasel aastal Eestis  tehtud katsed suvel kaske istutada on kannatanud just niiskusepuuduses ning seetõttu pole saadud soovitud tulemusi. Hästiarenenud juurekava peab suutma potis siduda turba ning istutamisel ei tohi turbapall laguneda. Potitaimi on hõlpus ettevalmistatud pinnal  istutada spetsiaalse istutustoruga. Istutamise abivahendiks sobib ka maakirves. Kõrgemaid taimi (üle 30 cm pikad) on hõlpsam istutada just maakirvega. Enne istutamist tuleks taimed korralikult läbi kasta.  Istutamisel peab taime juurekael jääma mõned sentimeetrid (3...4) sügavamale maapinnast.

Suvise kase istutamise kordamineku üks eeldusi on  kindlasti hilisem  korralik hooldus. Kask kui valgusenõudlik liik hukkub, kui ta jääb rohttaimede alla. Seega sõltuvalt istutuskoha viljakusesest peab istutatud kasetaimi vabastama rohttaimedest. Rohu alla jäänud taimedele on vaenlaseks hiired, tirdid, seenhaigused. Seenhaigused kipuvad kimbutama mingil moel nõrgestatud taime - on tal siis puudus veest, toitainetest, valgusest või soojusest. Hooldustöid peab jätkama teisel ja vajadusel kolmandalgi aastal.

Suveistutuse edu ja riskid

Suvine kaseistutus aitab hajutada istutustöid ja võib olla metsaomanikule meeldivaks puhkuse veetmise viisiks. Kuna suvine taim on noorem, on ta kindlasti ka odavam ja seega on omanikul väiksemad kulutused metsastamisel. Kui näiteks talvisele raielangile istutada suvel uued taimed, ei seisa maa tühja. Suurim risk suveistutuse ebaõnnestumisel on põud. Samuti peab kasvavate taimede transpordil ja ajutisel ladustamisel olema hoolsam kui toimetamisel puhkeseisundis taimedega.

Eda Tetlov, Metsakaitse- ka Metsauuenduskeskuse juhtivspetsialist