Grillimine

Triin Tedersoo kaitses 22. mail Eesti Maaülikoolis doktoritööd, mis käsitles kampülobakteritega saastunud kanabroileriliha Eesti jaemüügis ning sigadel esinevate kampülobakterite antibiootikumidele resistentsust.

Tedersoo doktoritööst "Campylobacter spp. in fresh broiler chicken meat and pig caecal samples in Estonia" ("Kampülobakterid värskes kanabroilerilihas ja sea umbsoolesisaldises Eestis") selgus, et kampülobakteritega saastunud imporditud kanabroileriliha söömine võib kujutada endast potentsiaalset ohtu Eesti inimeste tervisele.

Kampülobakterioos on Euroopa Liidus (EL) alates 2005. aastast kõige sagedamini esinev zoonoos. 2021. aastal registreeriti EL-is 127 840 kampülobakterioosi juhtumit, mis on 41,1 juhtu 100 000 inimese kohta. Peamised kampülobakteri liigid on Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli, mis põhjustavad vastavalt ligikaudu 80% ja 10% inimese kampülobakterioosi juhtumitest inimestel.

Enamasti on kampülobakterioos kerge kuluga ja ei vaja haiglaravi. Siiski võivad kampülobakterid lastel, eakatel ja immuunpuudulikkusega inimestel põhjustada raskekujulisi haigusi ning väga harvadel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga. Mitme uuringu põhjal on linnuliha, eriti kanabroileriliha inimese kampülobakterioosi põhiline allikas.

Sealiha rolli inimese kampülobakterioosi tekkes on seni vähe uuritud, kuid on leitud seoseid sigadelt pärinevate C. coli bakterite ja inimeste haigusjuhtumite vahel.

Käesolevast uurimistööst selgus, et Eesti jaemüügis müüdav Leedu ja Läti päritolu kanabroileriliha on saastunud resistentsete kampülobakteritega. Kampülobakterite isolaatide genotüpiseerimisel tuvastati seos Eesti inimestel esinenud kampülobakterioosijuhtumite ja imporditud värske kanabroileriliha vahel.

Leedu kanabroilerilihast isoleeritud kaheksa Campylobacter spp. isolaadi genotüübid kattusid Eesti inimestelt isoleeritud kampülobakterite genotüüpidega. See tähendab, et kampülobakteritega saastunud imporditud kanabroileriliha söömine võib kujutada endast potentsiaalset ohtu Eesti inimeste tervisele.

Lisaks kampülobakteritega saastunud kanabroilerilihale võib rahva tervist ohustada ka kampülobakteritega saastunud sealiha tarbimine, sest uurimistöö tulemuste põhjal on sead sageli resistentsete C. coli’de kandjad. Toidus olevad antibiootikumidele resistentsed bakterid võivad jõuda tarbijateni ja kahjustada nende tervist.

Kampülobakterite antibiootikumiresistentsuse vähendamiseks on oluline järgida ravijuhiseid nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiinis. Liha korralik kuumutamine hävitab kampülobakterid kergesti. Samuti tuleb koduköökide tasandil vältida ristsaastumist ehk käsitleda toorest liha valmistoitudest eraldi.

Triin Tedersoo doktoritöö üks juhendajatest, Eesti Maaülikooli toiduhügieeni ja rahvatervise professor Mati Roasto ütles, et uuringu üks olulisemaid järeldusi seisneb selles, et Eesti päritolu kanabroileriliha on importlihast oluliselt vähem saastunud. Samuti on väga oluline teada antibiootikumidele resistentsuse esinemist ning sellest lähtuvalt tuleb võtta kasutusele meetmeid nii tootjate kui ka riigi tasandil.

Doktoritöö juhendajaks oli lisaks professor Mati Roastole ka kaasprofessor Kadrin Meremäe Eesti Maaülikoolist ning oponendiks professor Marcel Zwietering Hollandi Wageningeni Ülikoolist. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace https://dspace.emu.ee/items/a739bf2a-c6b4-485a-bba0-4a69b71f0436

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade