Maainimese käed on mihklipäevani tööd täis — tuleb ju põhjamaiseks talveks sahvrisse, keldrisse, aita ja küüni varuda suupoolist nii endale kui karjale.

Heinategu on enamikus taludes praegu pooleli ning vikat ja reha saavad ilusa ilmaga valu.

Käsivikatiga niidavad tänapäeval siiski vähesed ning traktorit või niidukit kasutades pole tähtis, et hein oleks niitma minnes veel kastene. Tööd kuuma keskpäeva peale jätta pole aga roolisistujal samuti mõistlik.

Kui heinateo lõpp jääb suve teise poolde, siis silo valmistamine on paljudele loomapidajatele juba minevik.

Kivilõppe osaühingu juhataja August Kikas ütleb küll, et temal on asjad vastupidi: hein on kõik laudalakas, viiendik vajalikust silost tuleb aga teisest niitest. Tema on oma masinatega abis ka teiste valdade ja maakondade heina- ja silotegijatel.

Mustla ligidal elav Kalev Piir teeb oma pudulojustele heina algul kuhja ja siis veab selle koju.

Põllumees on hakanud hindama augusilo, sest see tuleb kilerullide omast odavamalt kätte. Rulle lõhuvad putukaid nokkivad linnud või kellegi kuri käsi ning nende sulatamiseks talvisel söödaperioodil on vaja sooje ruume. Sestap kuhjabki loomapidaja hõrgu salati kolhooside ajast pärit silotranšeesse.

Vili ootab lõikust ja mari noppimist

Enam pole kaugel aeg, kui kombainid põldudel mürisema hakkavad. Talirukis võtab juba hallika tooni ja langetab pead, nisu muutub üha kollasemaks.

Omapärased on rapsipõllud: kui taliraps on juba kaunad sigitanud, siis suvine näitab möödasõitjale oma sügavkollast palet.

Marja-aasta on tänavu rikkalik. Mustikaaeg hakkab läbi saama, murakas on korjamisküps, pohlad ja jõhvikad on alles toored.

Metsmaasikad ja -vaarikad on sel aastal väiksed — ju siis mõjutas nende kosumist juunikuine päikselõõsk. Kõik oleneb muidugi kasvukohast: niiskust hoidvas metsas said marjad janu kustutatud, metsaveerel aga suutis kuumus juurte ümbert maa ära kuivatada.

Väluste ja Valma vahel teeäärses männimetsas mustikaid noppivad naised olid tänavuse marjasaagiga rahul ning nende sahvririiulitel ootavad maiasmokki kümned moosipurgid.

Turult võib juba mõnda aega osta hõrgutavaid kukeseeni. Päris seeneaeg siiski alles algab. See tõotab tulla rikkalik, sest vihmasadu kosutab seeneniidistikku ning kasvatab kübaraid.

Puhkust või vanaduspõlve nautivad inimesed askeldavad oma aiamaal vagude vahel. Küll tahab umbrohi kitkumist, küll kartulimardikad ja -tõugud hävitamist.

Poe asemel peenramaale

Kartul õitseb, hernekaunad kutsuvad ennast avama, porgand kasvatab vart taeva poole ja mulla alla juurikat. Kasvuhoone klaasseinte vahel rohetavad kurgid ja punetavad tomatid, peenardel kosuvad kapsapead.

Nüüd ei pea maainimesed enam tihti poes käima, sest kõiksugu maitsvat kraami saab oma aiast ja põllult.

Mõni vili on tänavu siiski ka ikaldunud, näiteks ploomidest tuleb suu puhtaks pühkida — paljud puud on üle-eelmise külma talve ja kuiva suve järel raagus. Küll aga jagub puude otsa kirsse ja mureleid.

Ööd muutuvad järjest pimedamaks, linnud annavad laulujärje üle ritsikatele ning silme ees terendab kuldne sügis.

Allikas: ajaleht Sakala 18.07.2007