Kui miski meie maaelu ähvardab, siis just selle alavääristamine ning andekate noorte eemalepeletamine maalt, arvab Kalev Kotkas:

“Tuhanded noored kaaluvad praegu hoolega, millisesse ülikooli või ametikooli dokumendid viia, millise erialaga oma tulevik siduda. Ameti valik on inimese elus üks kõige tähtsam otsus, kuid seda mõjutab teadmine, et ühel erialal on tulevikuväljavaated helgemad kui teisel ja sageli ei tee noored valikut südamehääle järgi.

Kindlasti on selle artikli lugejate hulgas sadu noori, kes õpivad või kavatsevad õppida eriala, mis seob neid maaeluga. Kardan, et neid ehmatas hiljutine uudis ühe riigikontrolli auditi kohta, mis ennustas maaelule võimalikku musta stsenaariumi.

Maaelust loodud pilt on tume

Esmalt tuleb tunnustada riigikontrolli, et see on hakanud minevikus toimunu hindamise kõrval tegelema tulevikuprognoosidega. Aitäh tuleb riigikontrollile öelda ka juuni lõpul ilmunud auditi «Põllumajandustootmise ja maaelu arendamiseks antud toetuste tulemuslikkus» pärast.

Kuigi auditi peamistes järeldustes ei ole midagi põhimõtteliselt uut, on õigeaegset hoiatust anda alati kasulik ja sunnib asjassepuutuvaid ametkondi veelkord üle vaatama oma võimalused olukorda muuta.

Riigikontrolli hinnangul ei paranda Euroopa Liidu (EL) põllumajanduse ja maaelu toetused meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet sedavõrd, et nad suudaksid pärast 2013. aastat edukalt majandada. Riigikontrolli meelest satub ligi 70% põllumajandustootjatest EL järgmisel eelarveperioodil tõsistesse raskustesse, kui nad juba praegu muutusteks valmistuma ei hakka. Kutselistest tootjatest suudaks toetuste vähenedes jätkata vaid viiendik. Auditi põhjal mõne meediakanali maalitud tulevikupilt on õudusttekitavalt tume.

Tegelikult on maaelu arengukava aastateks 2007–2013 lähtunud riigikontrolli järeldustest, et meie põllumajanduse konkurentsivõimet tuleb tõsta, investeeringute vähesust leevendada, maamajandust mitmekesistada ja maapiirkondade elukvaliteeti parandada. Riigikontrolli audit sunnib veelkord küsima, kas maaelu arengukavas sisalduvad meetmed ka tegelikult suudavad neid probleeme lahendada?

Lisandub toetusi

Kindlasti saab probleeme leevendada, kuid selleks et täpset vastust anda, pole meil usaldusväärset teavet ega prognoose maaelus ja põllumajanduslikus tootmises toimuvate muutuste ning nende mõju kohta maal elavatele inimestele. Sotsiaalmajandusliku teabe kogumine ja analüüs aitaks hinnata maaelu arengukava toetusmeetmete tulemuslikkust ja neid vajadusel muuta. Samuti tagaks see vajalikud andmed järgmiste maaelu arengukavade koostamiseks.

Eesti riigi panus põllumajandussektori ja maapiirkondade arendamisse ei piirdu vaid EL toetuste vahendusega. Riigikontrolli auditis on jäänud tähelepanuta meetmed, mis oluliselt mõjutavad põllumajandustootjate jätkusuutlikkust ja elu kvaliteeti maal.

Esiteks osaleb Eesti üha sõnakamalt EL ühise põllumajanduspoliitika kujundamises 2014. aastal algavaks eelarveperioodiks. Samal ajal hoiavad nii valitsus kui ka põllumeeste organisatsioonid kodumaist põllumajandustootjat kursis muutustega europoliitikas. Nii on põllumeestel võimalik aegsasti mõista uusi tulevikuväljavaateid ning oma tegevust vastavalt sellele planeerida.

Elukvaliteeti maal aitab kindlasti tõsta järgmisest aastast käivituv ligi 300 miljoni kroonise aastamahuga nn kaevuprogramm. See on sotsiaaldemokraatide valimislubadus toetada koostöös omavalitsustega külade infrastuktuuri arengut.

Riigi panust põllumajanduse arengusse näitab ka asjaolu, et alates sellest aastast maksab riik põllumajandustootjatele otsetoetusi ELiga kokku lepitud maksimaalmääras. Rahandusminister Ivari Padar teab hästi, et riigieelarves tähendab see täiendavat kulu ligi 800 miljonit krooni aastas.

Koalitsioonileppest tulenevalt on seatud investeeringutoetustele limiit, mis suurendab senist investeeringutoetuse saajate hulka pea kaks korda.

Põllumajandust ja maaelu toetavad ka Maaelu Edendamise Sihtasutus ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Tulevikupilt on tõesem ja ühtlasi turvalisem, kui arvestada ka nende eelmainitud asjaoludega.

Loodetavasti täidab riigikontrolli audit oma eesmärgi ning ergutab ühiskonnas, riigikogus ja valitsuses mõttevahetust põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal enne, kui võimalikud probleemid otsest mõju hakkavad avaldama. Hoiatus on õigeaegne, kindlasti on seda kuulda võttes meie põllumajandus ja maaelu seitsme aasta pärast muutusteks valmis.

Ent hoiatuste puhul peame arvestama ühe kaasmõjuga. Maaelust rääkides peame me silmas 90% Eesti territooriumist ja umbes 400 000 inimest. See on nii suur osa meie maast ja rahvast, et sellega ei tohi tegeleda vaid hooti, kampaaniakorras. Isegi mitte praegu, mil meie maaelu on taasiseseisvumisjärgses parimas seisus.

Kindlasti rikuvad ajakirjanduses maalitud nadivõitu tulevikuväljavaated praeguste põllumeeste töötuju ja pärsivad paljude noorte soovi oma tulevikku maaeluga siduda. Kui miski meie maaelu ähvardab, siis just selle alavääristamine ning andekate noorte eemalepeletamine maalt.

Tänavu kutsevalikut tegevatele noortele soovitan nii riigikogu liikme kui ka Emmaste kauaaegse vallavanemana julgesti siduda oma tulevik maaeluga, kui see teile huvi pakub. Te ei pea seda valikut kahetsema!”