Eesti C-vitamiinirikkaim aedmari mustsõstar on küpseks saamas ja praegu on õige aeg seda süüa, kuid samuti talveks moosina keeta või sügavkülma panna.

“On erinevaid sorte – varasemaid, hilisemaid, magusamaid, hapukamaid, aga kasulikud on nad kõik,” ütles Võhu küla mustsõstrakasvataja Enn Soon. Tema abikaasa Anu lisas, et mari sisaldab vajalikke antioksüdante, mis tugevdavad immunsüsteemi.

Mustsõstar sisaldab aga ka B-, P-, A-vitamiini, pektiinaineid, fosforhapet, parkaineid, karotiini, K-soolasid ja rauda. Mustsõstar korrastab vererõhku ja isegi alandab kolesteroolitaset. See maitsev mari aitab organismist välja viia kusihappe ja oblikhappe ülejääke.

Teada on ka see, et mustsõstar kaitseb närvirakke, ta võib aidata ennetada Alzheimeri tõbe.

Uus-Meremaa teadlane Dilip Gosh avastas, et selles marjas leiduvad ained kaitsevad katseklaasis kasvatatud närvirakkusid stressi vastu, mida põhjustavad dopamiin ja peptiid amüloid-ß. Ja mida tumedam on mustsõstar, seda enam see rakke kaitseb.

Et need marjad toimivad antioksüdantidena, oli teada varemgi. Kuid esimest korda näidati, et need mõjuvad ka närvirakkudele. Mõju mehhanism pole aga teada. On vaid vihjeid selle kohta, et mustsõstar mõjutab sellise geeni avaldumist, mis on seotud õppimise ja mäluga. (Kasutatud ka infot veebilehelt www.teadus.ee).