Selle aasta vältel avaldatava keskkonnaülevaate kolmandas osas keskendusime jäätmete ja ringmajanduse valdkonnale. Ülevaatesse on koondatud teave valdkondade seisundist, põhilistest surveallikatest, mõjudest ning olulisematest eesmärkidest.

„Keskkonnaülevaade annab selge pildi jäätmetekke mahtudest, suundumustest ning suurimatest jäätmevaldkonna kitsaskohtadest. Koondatud andmestik aitab mõista olukorda ning julgustab inimesi muutma oma käitumismustreid ja tarbimisharjumusi, ettevõtjaid tegema investeeringuid ringmajandusele üleminekuks,” sõnas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Silmapaistvalt suur jäätmeteke ning jäätmetes sisalduva ressursi ebatõhus kasutamine on kaks Eestile olulist väljakutset. Näiteks tekkis 2020. aastal ühe eestimaalase kohta keskmise eurooplasega võrreldes hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid ja seda just põlevkivisektori tõttu. Sealt pärineb üle 70% Eestis tekkinud jäätmetest. Elaniku kohta oli Euroopa Liidu (EL) riikidest jäätmeteke suurem vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes.

Kuigi olmejäätmeid tekkis meil 2022. aastal 27% vähem kui ELis keskmiselt, ei väärindata nendes sisalduvat ressurssi piisavalt. Jäätmetes võib väärtuslike materjalide sisaldus olla kohati isegi suurem, kui kaevandatavates looduslikes maakides. See teeb jäätmetest olulise ressursi uute materjalide ja toodete jaoks. 2022. aastal jõudis ringlusse vaid kolmandik olmejäätmetest, mis jääb alla nii ELi keskmisele (48%) kui ka kehtestatud sihttasemele (50%). Ringlussevõttu pärsib eelkõige madal liigiti kogumise tase. Kõige suurema mõjuga olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide saavutamiseks on biojäätmete, plastpakendi ning paberi ja papi liigiti kogumine. Kolme riikliku sortimisuuringu tulemused näitavad, et segaolmejäätmete liigiline koostis perioodil 2008 – 2020 oluliselt ei muutunud, kuid arengud on väga vajalikud.

Euroopa Komisjoni algatatud ringmajanduse õigusaktide paketi ja Eesti jäätmereformiga luuakse eeldused arenguhüppeks, liikumaks pikemate sammudega ringmajandusliku majandusmudeli suunas. Muudatused hõlmavad nii üldist jäätmetekke vähendamist kui ka ringlussevõttu soosivaid rahalisi, õiguslikke ja muid abinõusid. „Kvaliteetsed ja mõõdetavad andmed teevad võimalikuks nende muutuste teadmistepõhise juhtimise, et ühtaegu võidaksid sellest nii meie majandus kui ka keskkond,” rõhutab teabe olulisust Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Taust: Keskkonnaülevaade hõlmab koondvaadet Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest koos võrdlusega ELi või globaalse tasemega. Keskkonnaülevaates on toodud ajakohane teave, mis on suunatud nii avalikkusele kui poliitikakujundajale. Kõiki valdkondi puudutav täismahus ülevaade avaldatakse 2024. aasta jooksul. Jäätmete ja ringmajanduse peatükiga saab tutvuda SIIN.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade