Karksi vallas asuva Piiri talu peremees Lembit Kaljura kurdab, et hakid ja künnivaresed hävitavad tema saaki.

«Kevadel istutasin sibulat ja varast kapsast ning kohe oli linnuparv peal. Võtavad taimel otsast kinni ja kisuvad välja,» kirjeldas Kaljura. «Päev otsa käis põllul nende mokalaat.»

Künnivaresed lendavad Piiri talu maale Karksi-Nuia serval asuvast metsast, hakid aga linnast. Kaljura hinnangul hävitasid linnud poole tema kapsasaagist ning kahju hindab ta saamata tuluna umbes kümnele tuhandele kroonile.

Varesed ja hakid olid põldudele ilmunud just kuumal ajal, sajuga neid polnud. Taluniku arvates võisid linnud mahlast varajast kapsast himustada janukustutamiseks. Hilist kapsast pole tiivulised puutunud.

«Karksi-Nuia inimesed kurdavad, et ei saanud uba maha panna — linnud olid kohe jaol,» rääkis Kaljura.

Praegu ründavad hakid ja künnivaresed marja- ja puuviljaaedu. «Murelipuu tegid ühe päevaga tühjaks,» nentis talunik.

Karksi vallavolikogu maa- ja keskkonnakomisjoni liige, linnuteadja Olav Renno ütles, et kui hakkidega pole linnas erilist muret, siis künnivareste hulk kasvab iga aastaga.

«Et looduslikke vaenlasi künnivarestel pole, toitu piisab ja keegi neid ei tülita, kolivadki nad elamurajoonidesse,» kõneles Renno.

Ta rääkis, et varem pesitsesid künnivaresed Karksi-Nuia õigeusu kiriku juures, aga kui sealt põlispuud maha võeti, kolisid nad linna idaosas asuvasse metsatukka. Praegu käivad vanalinnud koos lennuvõimeliseks saanud poegadega päeval toiduotsingul, õhtul aga kogunevad käratseva parvena ööbimiskohta.

Linnuteadja soovitab künnivareste peletamiseks lasta õhtuti nende ööbimispaigas paar raketti. Linnud ehmuvad ja kolivad paariõhtuse paugutamise peale üldse mujale. Rakette võiks Renno sõnul lasta ka kevaditi, kui künnivaresed hakkavad pesi tegema.

Hakkide kohta arvas Renno, et nemad põhjustavad suuremat muret suvemajade omanikele: puhkama asudes avastavad nood, et korstnasse on pesa ehitatud ja ahi enam ei tõmba.

Allikas: ajaleht Sakala 14.07.2007.