Okaspuutaimede kõige sagedasemad putukkahjurid metsakultuurides on männikärsakad ja juureüraskid. Kase-, harvem ka sanglepataimi kahjustab luhatirt.

Männikärsakad lendavad kevadel värsketest okaspuukändudest ja raiejäätmetest leviva lõhna mõjul raiesmikele, kus munevad värskete okaspuukändude pindmistele juurtele ning maapinnal lamavate tüvejuppide ja jämedamate okste alaküljele. Harilik männikärsakas eelistab värskeid ja kuivemaid kasvukohti, kuid teda leidub ka niiskematel kuuse kasvualadel. Väike-männikärsakat leidub sagedamini niiskematel aladel, enamasti koos hariliku männikärsakaga.

Eelistavad okaspuude koort

Enne munemist männikärsakad toituvad. Kuigi männikärsakate toidutaimede nimestik on üsna pikk, eelistavad nad noorte okaspuutaimede koort. Värskel raiesmikul on sageli nende ainsaks toiduks sinna istutatud männi- või kuusetaimed, mis mõnikord maapinnast kuni ladvani koorest paljaks näritakse.

Enamasti pole kahjustused nii ulatuslikud, kuid piisavalt suured selleks, et puuke hukkuks. Eriti ohustatud on kuivad liivased männiraiesmikud paari aasta jooksul pärast raiet.

Männikärsakate areng kestab kaks aastat ning raie eelmise raiesmiku läheduses kahe aasta pärast loob kahjurile väga soodsad sigimistingimused – munemiseks sobivat kohta pole vaja kaugelt otsida. Selle uuele raiesmikule rajatud metsakultuuri puhul on taimede kahjustamise oht eriti suur.

Tõusmeid ei kahjusta

Männikärsaka kahjustusi saab vähendada metsa uuendamisega külvi teel – tõusmeid männikärsakad ei kahjusta – või okaspuuraiesmikule okaspuutaimede istutamisega alles 2–3 aastat pärast raiet. Paljudes kasvukohtades pole selline istutamisega viivitamine rikkaliku rohukasvu tõttu otstarbekas, sest kultuuri hooldamine kujuneb kalliks ja keeruliseks. Istutamisega viivitamine võib seada ohtu ka metsaseadusest tuleneva metsa uuendamise kohustuse täitmise.

Kõige lihtsam on männikärsakaid tõrjuda insektitsiidide abil. Kärsakaohtlikule alale kultuuri rajamisel leotatakse okaspuutaimede maapealseid osi enne istutamist poole minuti vältel taimekaitsevahendi lahuses. Taimi võib töödelda taimekaitsevahendiga juba taimlas. Teine võimalus on pritsida taimi taimekaitsevahendi lahusega kohe pärast istutamist. Männikärsaka tõrjeks sobivad insektitsiididest  Decis 2,5 EC, Fastac 50 ja Kestac 50 – kõik 1,25–1,75% vesiemulsioonina.

Üraskid armastavad samuti okaspuid

Raiesmikule istutatud okaspuutaimi kahjustab ka  kuuse-juureürask. See mardikas esineb sageli koos männikärsakatega ja toitub samuti okaspuutaimedest.

Erinevalt männikärsakatest ei näri kuuse-juureürask taimede koort väljastpoolt, vaid kaevandab väikese puukese koore all ja koores. Kuuse-juureüraski tõrjeks sobivad samad insektitsiidid samal viisil kasutatuna nagu männikärsakategi tõrjeks.

Luhatirt on putukas, kes elab niisketel rikkaliku rohukasvuga aladel, kus imeb kõrreliste mahla. Luhatirt muneb suve teisel poolel noorte õhukese koorega lehtpuude, eriti kase tüvede ja 1–2 aasta vanuste okste kooresse lõigatud haavanditesse. Munad talvituvad haavandis, kevadel koorunud vastsed lahkuvad puudelt ja asuvad elama rohttaimedele.

Puutaimedele tehtud haavandite kaudu võivad puukesed ebasoodsatel ilmastikutingimustel nakatuda seenhaigustesse ja hukkuda. Kahjustuste vähendamiseks tuleks noorte istutatud kaskede ümbrus hoida rohttaimedest puhas.

Heino Õunap, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitse osakonna juhataja.

Allikas: ajaleht Vooremaa 14.07.2007.