Eelmisest nädalast võib Soomaa külastuskeskuse juures näha ringi liikumas omapäraseid sarvilisi, kelle sarnaseid pole varem rahvuspargis kohatud.

Neli Šoti mägiveist ja neli Herefordi tõugu lihaveist tõi Tõramaale Soomaa sõber ja ettevõtja Georg Artma. Sügisel lisab ta karja veel neli herefordi.

Riikliku looduskaitsekeskuse spetsialist Gunnar Sein loodab, et need kaheksa looma on esimesed paljudest, kes aitavad tulevikus Soomaa luhtadel kasvavale heinale rakendust leida.

Soomaal on poollooduslikke luhtasid umbes 2000 hekarit ning neid tuleb niita, et võsa peale ei tungiks.

«Kahjuks pole meil seni heinaga midagi eriti teha olnud, sest loomakasvatajaid Soomaal peaaegu pole,» nentis Sein.

Tulevikus tuhandepealine kari

Kirjanduse järgi vajab iga mägiveis toitumiseks üks-kaks hektarit rohumaad. Et rahvuspark on võtnud eesmärgiks hoida korras vähemalt poole luhtadest, peaks seal ringi liikuma 500—1000 looma.

Gunnar Seina hinnangul võib optimaalne arv siiski mõnevõrra väiksemaks osutuda, sest kasutuses olev rohumaa suureneb karjale talveks varutava heina arvel.

Georg Artma teada vajavad herefordid talviti heina kõrvale jõusööta, kuid mägiveistele piisab Soomaal leiduvast toidust aasta läbi. Ka pidamistingimuste suhtes on hereford veidi nõudlikum, ehkki märksa vähem hellik kui tavaline piimalehm. Erinevalt mägiveisest on talle talveks lauta vaja.

Nii mägiveised kui herefordid ostis Artma Taanist, makstes ühe looma eest keskmiselt 20 000 krooni. Kiiret kasumit ta oma investeeringult ei looda. Tulu tekib talle alles siis, kui kari kasvab 20 loomast suuremaks — sellest arvust üle olevad loomad kavatseb kasvataja maha müüa.

Esialgu Artma veiseid juurde osta ei plaani, vaid ootab sügiseni, mil keskkonnainvesteeringute keskus annab vastuse Gunnar Seina kirjutatud projektile.

Sein tahab riigi rahaga Soomaale osta esialgu 25 mägiveist, kes laenatakse välja kohalikele inimestele. Nood kohustuvad loomade eest teatud aja hoolitsema ja andma siis riigile tagasi sama palju kariloomi, kui nad ise said. Kõik, kes vahepeal juurde on tulnud, võivad kasvatajad endale jätta.

Mitmel Eesti looduskaitsealal selline skeem juba toimib ja seepärast on mehed vastuse suhtes lootusrikkad.

Veised ujuma ei hakka

Soomaal võib mägiveiste ja herefordide kasvatamine osutuda keerulisemaks kui mujal, sest arvestada tuleb sagedaste üleujutustega. Seegi Tõramaa luht, kus sarvilised aiaga piiratud alal ringi uitavad, lainetab viiendal aastaajal nagu järv.

Georg Artma sõnul loomad siiski ujuma õppima ei pea ja kohe, kui on põhjust karta suurvett, evakueeritakse nad mõnda kõrgemasse kohta. Rohkem on karja omanik mures hoopis selle pärast, et kevaditi kipuvad Soomaa luhad kaua märjad olema. «Mõne kuivema ja kõvema ala, kuhu laoomad kevadel lasta, peaks ikkagi leidma,» arvas ta.

Allikas: ajaleht Sakala 14.07.2007.