Divina natura dedit agros... Ladina keelest ümberpanduna tähendab see, et jumalik loodus andis põllud. Nii ütles enne ajaarvamist elanud ajaloolane Varro. Tal läks lause edasi: ...ars humana aedificavit urbes – inimkunst ehitas linnad. Aga mis linnad need olid tänastega võrreldes? Suurkülad!

Tundub küll, et inimene ei pöörduks ilmaski tarkade, tervislike ja ratsionaalsete eluviiside manu, kui teda ei sunniks vajadus. Vajadus olla terve, vajadus olla sõltumatu(m).

Päris meeleolukalt ja võib-olla isegi naljakalt hakkame avastama seda, mida teati juba igiammu. Kuid muidugi – igaüks meist avastab midagi enda jaoks elus ju esmakordselt. See ongi avastamine. Mis inimese jaoks on täiesti loomulik asi.

Avastagem näiteks nõges. Dioskorides (1. saj m. a. j) kirjeldab nõgest kui üht väga mitmekesist ravimtaime. Hiljem avastasid nõgese kui ravimi prantsuse arstid keskajal (ja kes kõik veel). Kuigi nõgesed kasvavad ikka ühes ja samas kohas ning suure kogukonnana või sõbraliku suguseltsina koos, jätkub neil igal aastal toitu lopsakaks kasvuks.

Nõges ei ole nagu võilill, naat või mõni kolmas- neljas tüütu taim, kes tungib teiste maaalale. Ta ei ole hulkur ega paremate jahimaade otsija nagu inimesed, kes raha ja ilusate asjade saamiseks on nõus kodu, perekonna ja tuttavad, isegi oma põhimõtted maha jätma. Nõges keerutab oma pehmed lehekesed välja varakevadel juba siis, kui teised taimed alles külma pelgavad. Sügisel, kui suurem osa taimi juba kolletunud ja kuivanud, ootab ta ära esimesed sügiskülmad. Esimesed öökülmadki ei tee talle veel midagi – ta on kange.

Nõgese ehk kõrvenõgese (rahvusvaheliseks määramiseks pandud nimi Urtica dioica) lehti kuivatatakse ja kasutatakse kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksu tõkestamiseks. Nõgesevannid avitavad reumavalude puhul, leotised juuste väljalangemise ja kõõma vastu.

Nõgeselehtedes on karotiini, C-vitamiini, K-vitamiini, B²-vitamiini, orgaanilisi happeid ja klorofülli, millel samuti on raviv toime. Pealtmäärimisel parandab haavu, sissevõetuna soodustab ainevahetust.

Enne kui hakkate nõgest niitma või välja juurima, avastage ta endale. Avastage midagi iga päev!

Allikas: ajaleht Koit 14.07.2007.