Tänavu esimest korda õigel ajal alustatud Sosnovski ja hiidkaruputke riiklikult korraldatav tõrje on andnud häid tulemusi. Maikuus umbrohumürgiga pritsitud kasvukohtade ülevaatus näitab, et üldiselt on tõrje mõjul taimed hävinud.
Riikliku Looduskaitsekeskuse Rapla-Harju regiooni loodushoiuspetsialist Ülle Anderson ütles, et tõrjujate hinnangul mõjub taimemürk karuputkele paremini päikesepaisteliste ilmadega. «Mõnel pool on vihmad seganud tõrjet või pole pritsimine karuputke kollaseks võtnud," selgitas Ülle Anderson. Regioonil on sõlmitud 10 lepingut 75 hektaril karuputke tõrjumiseks. „Raplamaal on avastatud ka uusi kasvukohti, näiteks Haimres. Seal putkede hävitamiseks aga raha ei ole, sest tõrjeplaanid on koostatud kogu aastaks.”
Lisaks looduskaitsekeskuse juhtimisel tehtavale tõrjele on ka inimesed oma kodu ümbruses aktiivsemalt asunud karuputke piirama. Looduskaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni seire ja teadustöö spetsialist Meelis Leivits on märganud, et mõnes köhas metsas on ka metssead karuputke juuri välja tuhninud, hävitades sellega täime. 1960ndatel aastatel Eestisse söödataimena toodud Sosnovski karuputke tõrje tutvustamiseks korraldati 2. augustil 2005. aastal üle-eestiline õppepäev Järvamaal. Kahala külas tootmishoonete juures asuvas karuputke koloonias näidati karuputke tõrje erinevaid viise. Et see koloonia pole võetud riiklikult tõrjutavate kolooniate nimekirja, on karuputk levinud seal sel aastal ka teraviljapõldudele.
Samuti kõrguvad karuputketaimed noorloomakoplites, kus veised neid vahelduseks muudele taimedele söövad.
Allikas: ajaleht Nädaline 12.07.2007.
