Riikliku Looduskaitsekeskuse Rapla-Harju regiooni loodushoiuspetsialist Ülle Anderson ütles, et tõrjujate hin­nangul mõjub taimemürk karuputkele paremini päike­sepaisteliste ilmadega. «Mõ­nel pool on vihmad seganud tõrjet või pole pritsimine ka­ruputke kollaseks võtnud," selgitas Ülle Anderson. Regioonil on sõlmitud 10 lepin­gut 75 hektaril karuputke tõr­jumiseks. „Raplamaal on avastatud ka uusi kasvukohti, näiteks Haimres. Seal put­kede hävitamiseks aga raha ei ole, sest tõrjeplaanid on koostatud kogu aastaks.”

Lisaks looduskaitsekeskuse juhtimisel tehtavale tõrjele on ka inimesed oma kodu ümb­ruses aktiivsemalt asunud karuputke piirama. Loodus­kaitsekeskuse Pärnu-Viljandi regiooni seire ja teadustöö spetsialist Meelis Leivits on märganud, et mõnes köhas metsas on ka metssead karu­putke juuri välja tuhninud, hävitades sellega täime. 1960ndatel aastatel Eestisse söödataimena toodud Sos­novski karuputke tõrje tut­vustamiseks korraldati 2. au­gustil 2005. aastal üle-eestiline õppepäev Järvamaal. Kahala külas tootmishoonete juures asuvas karuputke koloonias näidati karuputke tõr­je erinevaid viise. Et see koloonia pole võetud riiklikult tõrjutavate kolooniate nime­kirja, on karuputk levinud seal sel aastal ka teraviljapõldudele.

Samuti kõrguvad karuputketaimed noorloomakoplites, kus veised neid vahelduseks muudele taimedele söövad.

Allikas: ajaleht Nädaline 12.07.2007.