Kormoranid. Foto: Astrid Levkoi Epner

Keskkonnaamet kinnitas kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava ning lubab ka sel kevadel kormoranimunade õlitamist ja lindude heidutamist. Tegevuskava peamised eesmärgid on kormoranide praeguse asurkonna kasvu pidurdumine ja arvukuse langus, samuti kormoranide mõju vähendamine kalavarudele.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et kalavarude kaitseks lubab Keskkonnaamet Eestis soodsas seisundis olevate kormoranide arvukuse piiramiseks valikulist munade õlitamist laidudel, kus on võimalikult väike tõenäosus teisi merelinde häirida. „Keskkonnaagentuuri andmetel pesitses 2023. aastal Eestis ligikaudu 41 000 kormoranide haudepaari, seda on peaaegu kolm korda rohkem, kui eelmise kaitse ja ohjamiskava koostamise ajal, mis kinnitati 2008. aastal. Laidudel valikulisele munade õlitamisele lisaks, lubab Keskkonnaamet sel kevadel kalade kudeajal kormoranide heidutamist Pärnu jõe alamjooksul, samuti kuni 180 kormorani küttimist Pärnu jõel Tindisaarte juures,“ lausus Roose.

Tarvo Roose lisas, et Pärnu jõgi on oluline kudeala nii meritindile kui lõhelistele ning seal võivad kormoranid kalavarudele tõesti märgatavat mõju avaldada. „Kudevate või rändel olevate kalade kaitseks lubab Keskkonnaamet kormoranide tõrjumist Pärnu jõel nii laserite, paugutamise kui muude heidutusmeetoditega,“ täpsustas Roose.

Lisaks lubab Keskkonnaamet sel kevadel Pärnu jõel kormoranide letaalset heidutust, mis on seotud ka lindude toitumisuuringuga – kõigi tabatud lindude mao sisu analüüsitakse ja määratakse seal leiduvate kalade liigiline koosseis. Küttida on lubatud maksimaalselt 180 lindu. Samuti jätkatakse munade osalist õlitamist laidudel, mis on väljaspool kormoranide kaitseks mõeldud alasid. Õlitada lubatakse vaid pesitsuspaikades, kus kormoranid moodustavad vähemalt 90% seal pesitsevatest lindudest ehk teisi pesitsevaid linde on väga vähe või neid polegi.

Käesoleva aasta 1. aprillil kinnitatud kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas on planeeritud tegevused aastateks 2024-2034 ning seatud pikaajaline eesmärk hoida kormoranide arvukus kokkulepitud vahemikus. Kava rakendamise tulemusena peaks oluliselt paranema teadmised kormorani seostest looduse ja kalandusega ning olema jätkuvalt tagatud liigi soodne seisund. Huvirühmade vahelise koostöö parandamiseks luuakse koostöökogu, kus jagatakse parimat olemasolevat teavet, lahendatakse tekkinud konflikte ning antakse sisend ka ohjamise korraldusele.

Eesti Mereinstituudi eksperthinnangule tuginedes on kormoranide mõju eriti tuntav seetõttu, et lindude saagiks langeb palju noorkalu, kes on just jõudmas kiire kasvu faasi. Nende saagiks langemisel jääb võimalik kalade biomass kalanduses ja ka osa kudekarja täiendist realiseerumata. Mõju vääriskaladele on veelgi suurem, kuna neid kasvatatakse ette ja asustatakse sageli piirkonda, kus varakevadel toimub kormoranide massiline toitumine enne pesitsusperioodi.

Allikas: Keskkonnaameti 02.04.2024 pressiteade