Marjakasvatajatele on linnud tõelised vaenlased, keda hoolimata erinevatest võimalustest on keeruline eemale peletada, ei aita nende vastu hernetont ega peeglikild.

Aravete elanik Elmar Laane võitleb lindudega hernehirmutiste ja võrkude abil. «Kõige enam hävitavad linnud maasikaid, uute taimede marjad kadusid kohe, kui punaseks läksid,» kurtis ta.

Kui Laane naine parasjagu pealinnas viibis, tuli mees heale ideele. «Otsisin välja erksamat tooni rõivad ja toppisin need põhku täis,» kirjeldas ta.

Kui Laane tondi valmis sai, oli tarvis leida paras toigas, mille najale mehike püsti upitada. «Panin hirmutise senikauaks toolile istuma ning mööduv naabrimees isegi tervitas teda, arvates, et see olen mina,» naeris Laane.

Põhuga täidetud hernehirmutis on hea, sest jääb kenasti puhvi ning kuivab pärast vihma ruttu ära. Kaltsudega täidetud tont on raske ega jää hästi seisma.

Laane tunnistas, et hirmutis võib küll vahva olla, kuid see pole piisavalt tõhus ja seetõttu kattis ta maasikavaod ka võrguga.

Aravetel suvekodu omav Marko Parman otsis aiasaaduste kaitseks häid ideid internetiaadressilt www.aiandus.ee. Seal oli müügil 300kroonine pall röövlinnusilmaga, mis pidavat isegi hallrästa vastu aitama. «Selle asemel, et osta, matkisime hoopis ideed,» sõnas Parman.

Vanale pallile tuleb meisterdada läikivast materjalist silm, mis meenutab röövlinnu oma. Pall tuleb kõrge toki otsa kinnitada ning mõned lehvivad ja sahisevad lindid külge panna, näiteks kilekoti ribad.

Parman sõnas aga, et ega see lindude vastu aita. «Mõne päeva olid linnud eemal, kuid harjusid väga ruttu ära ning lõpuks tuleb ikka taimed võrguga katta,» kurtis ta.

Maasikakasvataja Tiiu Sisask ütles, et nende saagile pole linnud suurt kahju teinud. «Kuidas eestlane ütleb – pasknärakas vist, on see, kes kõige enam maasikaid sööb,» märkis Sisask. Nad on pannud vagude vahele fooliumiribasid, kuid need aitavad vaid paar nädalat, seejärel harjuvad linnud ära.

Sisask ütles, et ühel aastal tegid linnud erilist kahju, sest hakkasid ründama. «Varem nad ei teadnudki, kus põld asus,» lausus ta. «Poegi lendama õpetavad varesed rikkusid esimese saagi ära, aga polnud hullu, sest see ongi tavaliselt kõige väiksem ja kehvem.»

Soomes maasikaid korjamas käinud Kaia Paesalu mäletas, et seal olid lindude eest väljas suured preemiad. «Kui kellelgi õnnestus mõni lind kätte saada ja peremehele viia, võis oodata 50eurost preemiat,» kirjeldas Paesalu. Tapetud linnud pisteti vao äärde toki otsa teistele lendajatele hoiatuseks.

Paide Tarbijate Ühistu aiakaupades on kõik võrgud ära müüdud, kuid poemüüja Anne Türk soovitas panna maasikavagude vahele vana peegel, see pidavat mõnda aega aitama. «Kuid peeglil on mõned miinused, sest vihmase ilmaga see ei toimi ning lõpuks harjuvad linnud sellega ära,» lisas Türk.

Paide keskväljakul asuvas aiapoes olid võrgud veel saadaval. 2 x 10–meetrine tükk maksab 35 krooni ning suurim, 4 x 10–meetrine võrk 80 krooni.

Ka Aravete lillepoes olid linnupeletamise vahendid otsas. «Kõige targem ongi taimed võrguga kinni katta,» arvas müüja Aive Kukk. «Linde hirmutada pole väga tulemuslik, nad harjuvad nende tontide ja krabisevate asjadega ruttu ära.»

NIPID

* Panna aeda mõne röövlinnu topis, näiteks kanakulli oma.

* Kirsipuude otsa sobivad hästi karvamütsid või karusnahatükid, mis meenutavad linnule kassi ja marjad jäävad puutumata.

* Panna aiamaale tokkide otsa plekkpurgid.

* Panna peenarde vahele peeglikilde või fooliumiribasid.

* Panna toki otsa plastpudel, mille küljele lõigata labad, nii et see tuule käes pöörleks.

* Vanasti panid aiaomanikud vaia otsa surnud linnu.

Allikas: ajaleht Järva Teataja 12.07.2007.