Illustratiivne foto koerast. Foto autor: Kristina Kurm
Eesti Maaülikooli loomaarstid koostöös Taani kolleegiga avaldasid teadusartikli, milles kirjeldatakse varasemalt siinses kontekstis eksootiliseks ja reisimisega seonduvaks parasiidiks peetud koerte südameussi (Dirofilaria immitis) levikut Eestis.
Uuringut koordineerinud Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteaduri ning loomaarsti Maare Mõttuse sõnul on Dirofilaria immitise näol tegemist olulise haigustekitajaga, kelle levimust Eesti koerte populatsioonis on seni tõenäoliselt tugevalt alahinnatud.
D. immitis on koerte südameusstõve põhjustav zoonootne ehk inimesi nakatav ümaruss, kelle peamisteks peremeesliikideks on kodu- ja metsikud kiskjalised. Kokku on maailmas peremeesliigina kirjeldatud rohkem kui 30 erinevat loomaliiki. Parasiidi elutsüklis on tähtsal kohal siirutajad, pistesääsklased, kelles toimub parasiidi vahepealne areng ning kelle vahendusel kantakse nakatamisvõimelised haigustekitaja vastsed järgmistele peremeesorganismidele.
Maare Mõttuse sõnul analüüsiti selle teadustöö käigus Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus südameusstõve diagnoosi saanud ja ravitud koerte haigusjuhtumeid aastatel 2021–2022. „Diagnoosisime haigustekitaja ka neil kodukoertel, kes ei ole kunagi väljaspool Eesti riigi territooriumit viibinud – ei reisinud ega ka teistest riikidest meile sisse toodud. See kinnitas parasiidi lokaalset levikut,“ selgitas Mõttus.
Mõttus selgitas, et juba enam kui 10 aastat tagasi diagnoositi Eestis analoogseid siirutajaid, peremehi ja keskkonnatingimusi vajav teine Dirofilaria liik (Dirofilaria repens). „Dirofilaria repensit diagnoositakse meie kodukoertel nüüd võrdlemisi sageli ja see oli meile ka ajendiks, miks uurida täpsemalt Dirofilaria immitise levikut Eestis,“ sõnas Maare Mõttus.
D. immitis on laialt levinud paljudes regioonides üle maailma. Euroopa kontekstis on see parasiit endeemiline Lõuna-Euroopas, kuid selle areaal laieneb jõudsalt põhja poole.
Tulemused avaldati ajakirjas Parasites&Vectors (DOI: https://doi.org/10.1186/s13071-024-06217-5)
Loe teema kohta veel lähemalt Eesti Maaülikooli kodulehelt (Maare Mõttuse vastused lisaküsimustele).
Allikas: Eesti Maaülikooli 26. märts 2024 pressiteade
