9. ja 12. klasside noortest 69% hindas end väga või pigem keskkonnateadlikuks. Elanikkonnaküsitluses pidas end keskkonnateadlikuks 81% vastanutest. Uuringu põhjal arvab 35% noortest, et koolis on keskkonnateemadel räägitud ebapiisavalt.
Kliimaministeeriumi eestvedamisel viidi 2023. aasta detsembris läbi õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring. Tulemusi aasta varem tehtud elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringuga võrreldes selgus, et noored käituvad vähem keskkonnahoidlikult.
“Noorte seas on väga ägedaid eestvedajaid, kes on oma käitumisega keskkonnahoidlikkuse eeskujuks ja kutsuvad ka kõiki teisi üles vastutustundlikule keskkonnakäitumisele. Samas näitavad uuringu tulemused, et keskkonnahariduses on arenguruumi,” ütles Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik.
Uuringu läbiviijad toovad välja mitmeid põhjuseid, miks on noorte keskkonnateadlikkus madalam. “Olles oma vanematest materiaalselt sõltuvad, pole põhi- ja keskkoolinoored ka oma (tarbimis)valikutes päris iseseisvad, mistõttu ei pruugi nad veel täiel määral tunnetada vastutust oma valikute eest. Samuti võib osadel noortel (õigustatult) olla arusaam, et nemad ei ole keskkonnaprobleeme tekitanud, vaid saavad need eelmistelt põlvkondadelt päranduseks,” selgitas Turu-uuringute AS-i uuringujuht Vaike Vainu.
Mis aga iseloomustab noort, kes käitub keskkonnahoidlikumalt kui teised? Uuringu läbiviinud teadlased järeldasid, et keskkonnahoidlikumalt käitub noor, kes on saanud sügavamalt ja rahulikumas tempos keskkonnateemasid õppida, keskkonnateemasid survevabalt enda omaks mõelda, rohkem loodusega kokku puutuda ning usub, et loodusel on iseväärtus. Lisaks on teda ümbritsev kogukond toetanud noores pigem suhete, abistamise ja arengu väärtustamist kui materiaalseid väärtusi. Samuti on see selline noor, kes mõistab paremini teadmiste olemust ennast.
“Võib-olla kõige olulisem leid on see, et keskkonnahoidlikumalt käituvad need noored, kellel on parem arusaam teadmiste olemusest ja kujunemisest ehk noored, kes pigem väärtustavad teaduslikku teadmist, teooriate mõistmist, ühe kindla vastuseta probleemide peale mõtlemist ja pigem ei arva, et koolis peaks õpetama vaid selgeid ja kindlaid fakte ning õpikutes aetakse maailma asju põhjendamatult keeruliseks. Selline tulemus peegeldab ka mujal majanduslikult arenenumates riikides märgatud tendentsi - kui ebaõnnestutakse inimeste teadusliku mõtlemise toetamises, siis on viletsamas seisus ka keskkonnahoid, sest keskkonnahoiu vajalikkuse mõistmine eeldab teadusliku teadmise aktsepteerimist,” selgitas üks uuringu läbiviijaid, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi teadur Grete Arro.
„Teine mõtlemapanev leid on see, et noorte isiklik seotus loodusega – näiteks see, kui väga nad looduse pärast muretsevad, seda imetlevad või sellega tegelevad – on keskkonnahoidlikkusega seotud. See seos on samuti mujal maailmas kinnitust leidnud. Piltlikult võiks öelda, et noored, kellele meeldib loodus, meeldivad enam ka loodusele – aga kui looduses olemise võimalusi jääb vähemaks, võib see vähendada ka keskkonnahoidlikkust,“ lisas Arro.
Uuringu tulemustega saab tutvuda siin: 2023 Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuring_lisaga.pdf (kliimaministeerium.ee)
Uuringus raames küsitleti üle Eesti 672 üldhariduskoolide õpilast 9. ja 12. klassidest, sealhulgas 362 õpilast 9. klassidest ning 310 õpilast 12. klassidest. Varem on keskkonnateadlikkuse uuringuid läbi viidud vähemalt 15-aastaste elanike valimis (viimati aastal 2022), kuid mitte kitsamalt noorte sihtrühmas. Õpilaste pilootuuring viidi läbi Kliimaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Turu-uuringute AS-i koostöös.
Allikas: Kliimaministeeriumi pressiteade
