Hoolimata Euroopas viimase viie aasta jooksul tehtud seadusandlikest edusammudest, on ringmajandusele üleminekuks vaja veelgi julgemaid meetmeid ja olemasolevate jõulisemat rakendamist. Eile, 21. märtsil avaldatud EEA (European Enivironment Agency) ringmajanduse hetkeseisu hinnangu kohaselt vajame otsustavaid meetmeid, et vähendada oluliselt jäätmeid, seada prioriteediks ressursside kasutamise vähendamise, parandada ringlussevõtu määra ja selliste toodete kasutuselevõttu, mis on algusest peale kavandatud ringluse jaoks.

Euroopa Liidu ringmajanduspoliitikat on viimastel aastatel tugevdatud, kuid et kiirendada ringmajanduse reaalset kasutuselevõttu Euroopas, peab see siiski muutuma siduvamaks ja sihipärasemaks. See tähendab, et praegusest jäätmetele keskendumisest tuleb edasi minna ja tegeleda otsesemalt ressursside taaskasutusele võtuga. Ressursikasutuse või materjalijälje võimalike tulevaste eesmärkide seadmise taga peituvaid eeliseid ja võimalusi, kuidas kiirendada üleminekut ringlusmudelile, on selgitatud EEA aruandes "Ringmajanduse kiirendamine  Euroopas - seisund ja väljavaated 2024".

Ringmajanduse arendamine on oluline osa Euroopa Liidu jõupingutustest kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja saastamise vastu võitlemisel. EEA aruandes analüüsitakse põhjalikult, kuidas ELil läheb ringmajandusele üleminekul ja ELi rohelise kokkuleppe raames toimunud tugeval poliitilisel tõukel, analüüsitakse võimalusi ja väljavaateid selle edasiseks kiirendamiseks.

Senine edu on olnud segane

Euroopa suur sõltuvus loodusvaradest materjalide, toidu ja kütuse hankimise kujul toob kaasa märkimisväärse keskkonna- ja kliimamõju. Aruandes öeldakse, et pärast varasemat ressursitarbimise järsku kasvu on see suundumus viimastel aastatel siiski stabiliseerunud. ELi ressursitarbimise ja majanduskasvu vahel on täheldatud tagasihoidlikku lahtisidumist: materjalide kogutarbimine on veidi vähenenud, samal ajal kui ELi sisemajanduse koguprodukt (SKP) on kasvanud. Suureneb aga Euroopa sõltuvus mõnede kriitiliste toorainete, metallimaakide ja fossiilsete kütuste tarnete osas ülemaailmsest impordist, mis on tingitud keerulisemast geopoliitilisest olukorrast.

EL on kasutusel meetmed, mis võimaldavad üleminekut ringmajandusele, see tähendab et liigutakse edasi praegustest "lineaarsetest" tootmis- ja tarbimismudelitest. Ümberkujundamine on sätestatud ringmajanduse tegevuskavas, mis on üks peamisi Euroopa rohelise kokkuleppe üks osasid. Viimastel aastatel on Euroopas tehtud positiivseid edusamme ringlussevõtu suunas, näiteks on suurenenud ringlussevõtu määrad ning jagamismajanduse ja muude ringlussevõtuga seotud ärimudelite tekkimine.

Ringlussevõtu määr 2022. aastal on 11,5% – seega on Euroopa ringlussevõetud materjalide osakaal suurem kui teistes maailma piirkondades. Siiski on ELis edusammud olnud aeglased ja me oleme veel kaugel eesmärgist kahekordistada liidu ringlussevõtu määra 2030. aastaks.

EEA aruandes märgitakse, praeguste ringlussevõtu eesmärkide saavutamise tõenäosus lähiaastatel on väike või mõõdukas.

Aruandes selgitatakse siiski, et paljud ringmajanduspoliitikad on veel suhteliselt uued ja mõned neist ei ole riiklikul tasandil veel täielikult kasutusele võetud. Lisaks sellele võtab nende meetmete mõju jõudmine ärimudelite, tarbimisharjumuste ja lõppkokkuvõttes ka meie ressursikasutusviiside muutumiseni aega. Kuid lisaks olemasolevate poliitikameetmete rakendamisele saab teha veel rohkem.

Tulevased meetmed

Aruandes käsitletakse ka võimalikke tulevikumeetmeid, näiteks eesmärkide seadmist ja kvaliteetsema ringlussevõtu edendamist, mille puhul materjalid säilitavad oma esialgse funktsiooni ja väärtuse võimalikult kaua, et edendada ELi ressursisõltumatust ja vähendada nende importi. Lisaks ökodisaini põhimõtete rakendamisele on oluline ka ringluse suurendamine toodete kasutamise ja eluea maksimeerimise teel, kasutades neid korduvkasutamise, parandamise ja taastöötlemise kaudu.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tooraine tarnimise ökonoomikale. See tähendab, et tooraine stiimulite ja hindade puhul võetaks arvesse selle keskkonnamõju ning et ringlussevõetud materjalidel oleks parem tee majandusse tagasiviimiseks. Nende muudatuste aluseks on vajadus vähendada toodete tarbimist praeguselt mittesäästvalt tasemelt, kuid kahjuks liiguvad praegused suundumused ELis vastupidises suunas. ELi tulevase poliitika jaoks on palju võimalusi. Arvesse tuleb võtta käimasolevaid uuringuid tarbijate nõudluse kohta, seda kuidas muuta tarbijate käitumist ja integreerida õiglase ülemineku põhimõtteid tulevastesse meetmetesse.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on suureneva elanikkonna ja erinevate toodete nõudluse tingimustes tooraine taaskasutus möödapääsmatu. Taaskasutuse hõlbustamiseks on Keskkonnaagentuur koostanud ülevaate "Jäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs".

„Eestis on probleemiks nii liigne jäätmeteke kui liigiti kogumine. Arendamisel on jäätmemudel, millega soovime pakkuda optimaalse ja inimesele liigiti kogumist mugavalt võimaldava kogumissüsteemi kontseptsiooni,“ ütleb Ala.

Lisaks on Keskkonnaagentuuris valmimas ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse uuring, mille üheks eesmärgiks on anda sisend liigiti kogumise arendamiseks Eestis. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus on suur, ligi 90 %, kuid materjalide ringlussevõtt vaid 30 % ringis. Liigiti kogumine annab kvaliteetsema jäätmematerjali, mille ringlussevõtt on lihtsam ja tulemuslikum.

Muud peamised järeldused EEA aruandest "Ringmajanduse kiirendamine  Euroopas - seisund ja väljavaated 2024".

•                    Olemasolevate toodete kasutusväärtuse ja -funktsiooni suurendamine  eeldab oluliselt suuremat toote kasutusintensiivsust ja palju pikemat kasutusiga.

•                    On ebatõenäoline, et 2030. aastaks on võimalik saavutada jäätmetekke märkimisväärset vähendamist. Jäätmete ringlussevõtt on aja jooksul suurenenud, kuid viimastel aastatel on see stagneerunud.

•                    Ringmajanduse suuremahuline edu sõltub suuresti sellest, kas kvaliteetsete sekundaarsete toorainete märkimisväärsed kogused suunatakse tagasi tootlikusse kasutusse.

•                    Euroopa üksi ei suuda ohjeldada ülemaailmses ulatuses toimuvat mittesäästvat ressursikasutust, mistõttu on hädavajalik tugev ülemaailmne ressursikasutuse ja ringmajanduse juhtimisraamistik.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 22.03.2024 teade