Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva, mille eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

Eestis vastutab ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamise ning nende edastamise ja kättesaadavaks tegemise eest Keskkonnaagentuur. Seoses kliimamuutustega on üha rohkem suurenenud vajadus kliima- ja vaatlusandmete järele. Nõnda on Keskkonnaagentuur jätkanud meteoroloogia aastaraamatu väljaandmist meteoroloogiapäeval. Tegemist on 14. väljaandega aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate Keskkonnaagentuuri meteoroloogilisest seirevõrgust antud aastal, seal tehtud meteoroloogiliste mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne.

Ülevaade antakse nii meteoroloogilise aasta (01.12.2022–30.11.2023) kui ka 2023. kalendriaasta kohta.

Keskkonnaagentuuri korraldatav meteoroloogiapäeva konverents „Kliimategevuste eesliinil” juba täna, 22. märtsil algusega kell 10. Tervitussõnad ütleb kliimaminister Kristen Michal, vestlusi juhib Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Konverentsil astuvad üles erialaspetsialistid ja -teadlased, kes räägivad avaandmetest, hoiatussüsteemi kaasajastamisest, globaalsest soojenemisest, tulevikukliima prognoosimisest ning Läänemere seisundist. Konverentsi saab jälgida ka Keskkonnaagentuuri Facebookis. Olete lahkelt oodatud kuulama!

Milline oli aasta 2023?

Aasta 2023 oli normist (aastate 1991–2020 keskmine) soojem ja päikesepaistelisem. Sademeid oli aasta kokkuvõttes normist pisut enam. Eesti keskmine sajusumma oli 689 mm (norm 662 mm). Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,2 °C (norm 6,4 °C). Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 2001 (norm 1830 tundi).

Mai oli kõikjal väga päikesepaisteline ning enamikus kohtades väheste sademetega. Mitmel pool ei sadanud kuu viimasel kolmandikul piiskagi. Esimese dekaadi keskpaiku sadas mõnel pool vähest lund, siin-seal tekkis maapinnale õhuke lumevaip, mis paari tunniga sulas.

Põlvamaal Jaanimõisa küla lähistel esines 25. juuli õhtupoolikul tromb, mis lõhkus oma teekonnal katuseid ja murdis  puid.

Äikesetorm, mis liikus 7. augustil üle Lääne-Eesti, tabas kõige tugevamalt Sõrve poolsaart. Sõrves kaasnes äikesetormiga ka tugev rahesadu. Raheterade läbimõõduks mõõdeti rekordiliselt 8 cm. Hiidrahe lõhkus nii kasvuhooneid kui ka autosid.

Septembris oli valitsevaks aastate keskmisest soojem ja päikesepaistelisem ilm. Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmel päeval kaasa uued päevased soojarekordid. Kuu soojarekordid jäid kõikjal püsima. Eriliselt soojaks kujunes nii teine kui ka kolmas dekaad.

Suve esimesel kuul jätkus kevadel alguse saanud põud, mis sai leevendust alles juuni lõpus. Sademeid oli suveperioodil piirkonniti väga erinevalt – mitmel pool tuli tugevate sadudega vihmavett lühikese ajaga enam kui pool kuu sajunormist. Juulis ja augustis esinenud tugevad hoogvihmad põhjustasid siin-seal üleujutusi.

7.–8. oktoobril liikus üle Eesti korralik sügistorm, mis tõstis rannikualadel veetaset ja põhjustas üleujutusi. Tugev tuul lennutas mõnel pool katuseid, murdis puid ja rebis neid juurtega maa seest välja, tekitas kahju elektriliinidele, autodele jne. Saartel ja Mandri-Eesti rannikualadel ulatus maksimaalne tuulekiirus 22–35 m/s. Mujal Mandri-Eesti mõõdeti maksimaalseks tuule kiiruseks 15–24 m/s.

Täpsemalt saab kõike lugeda aastaraamatust.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 22.03.2024 teade