Täna pool sajandit tagasi sai nüüdseks kõikjal tuntud Viidumäe looduskaitseala koos teiste Eesti kaitsealadega nagu Matsalu, Nigula ja Vaika ning Saaremaa maastikulised, geoloogilised (Kaali meteoriidikraatrid), botaanilis-zooloogilised (Harilaid, Abruka saare salu-lehtmets), botaanilised (Tagamõisa) ja ornitoloogilised (Linnulaht) keelualad ametliku staatuse.

Tollest päevast peale on Viidumäe looduskaitseala (tollal riiklik looduskaitseala) mehitatud, mis tähendab, et kaitseala hoidmise ja arendamisega tegeleb spetsialistidest moodustatud töökollektiiv. Kõige kauem, 42 aastat on Viidumäe kaitseala töid-tegemisi juhtinud Mari Reitalu, kes praegugi pensioniealisena agaralt välitöödel osaleb.

Poolteist aastat on Viidumäe olnud ka Riikliku Looduskaitsekeskuse Saare regiooni keskuseks. Regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul läheb 50-aastasel kaitsealal jätkuvalt hästi.

„Nii nagu looduses ikka, kõik protsessid on tasakaalus ja kulgevad väga pika perspektiiviga,“ märkis Talvi.

Looduskaitseala juubeliaastal on Viidumäel teadlasi juba käinud nii Eestist kui välismaalt. Neid tuleb suvekuudel veelgi. Jätkuvad tudengite ekspeditsioonid ja välipraktikad. Esmaspäeval algavad traditsioonilised puisniidu korrastamise talgud, järjekorras juba viieteistkümnendad.

Viidumäe üllatavalt rikkalikust floorast ja faunast on vaimustusse sattunud sadu teadlasi nii Euroopa riikidest kui ka kaugematest maadest. Ainulaadne saaremaa robirohi tunneb end Viidumäe kaitsealal turvaliselt.

Suur juubelipidu koos teiste kaitsealade töötajate ja keskkonnaministeeriumi ametnikega tuleb 10. augustil Pärnus Endla teatris.

Allikas: ajaleht Oma Saar 11.07.2007.