Kuigi üleriigilises meedias räägiti enne nädalalõppu Ülemiste maasikapeost, jagus kolmandale Altmõisa maasikapeole tulijaid lähedalt ja kaugelt.
Ammu enne kella kümmet hommikul oli külatänav virkade talunaiste päralt, kes oma müügitelgid püsti panid ja peoks aegsasti valmis olid. Kõige ees kohalikelt pidudelt tuttav Puise nina perenaise Leili Jõgisoo supikatel, millest kohalikust kalast keedetud supp alati enne peo lõppu otsa saab.
Ette rutates — nii juhtus ka seekord. Sakste õu, mis paiknes mõisahäärberi taga, oli hommikul esialgu vaikne.
Avamistseremoonial lendasid taevasse kümned punased õhupallid, mille otsa olid seotud peokutsed. Küllap tuul nad mõnesse kaugesse kohta kandis. Algus oli värvirikas: uhked mõisakostüümid, rahvariietes Tamme Daamed, talurahvas, kantristiilis ratsutajad Ridala talli hobustega ja väikesed peotantsijad, kes maja ees platsil uhkeid samme võtsid. Mõisaproua ja –härrana asusid päeva juhtima Arved Alas ja Triin Müür.
Avamisüllatusena olid trepi ees üles pandud kaks šokolaadipurskkaevu, millesse sai maasikaid ja vahukomme kasta. Seda magusat uudist ei jätnud keegi proovimata. Õnneks jäi tuul tasaseks, muidu võinuks vedel šokolaad mujale lennata, nagu algul proovimise ajal korraks juhtuski.
Mitmesugust tegevust, meelelahutust ja etteasteid jagus terveks päevaks.
Saalis oli müüginäitus sanatoorse kooli õpilastöödest. Külatänaval pakkusid omavalmistatud käsitöid ja suupisteid Ridala külaseltsid, populaarne oli Haeska telgi 15kroonine õnneloos, kus kõik võitsid.
Lauri–Jaani mahepõllundustalu küpsetas oma jahust pannkooke ja pakkus talupiima kõrvale. Ridala mesinikult Metsamägilt sai osta kohalikku kevadist mett. Lastele olid omaette meelelahutused, aga kõige huvitavam tundus olevat tagaõu, kus väike Maria kantseldas kolme kitsetalle ja kaht kassipoega. Algul oli ka lammas kodust kaasa võetud, aga see kasutas juhust, kui üks laps oheliku enda kätte võttis, tõmbas käest lahti ja läks koju tagasi. Nii jäi päris lambaniitmine nägemata, ehkki kõik vajalik varustus oli välja pandud ja Rannarahva kultuuriselts oma varakambrist isegi lilletekiga vedruvoodi ja lapsehälli vaatamiseks toonud.
Kõige pikem oli maasikajärjekord ja kuna kõigile soovijaile valmis kaupa ei jätkunud, sai ise maasikapõllule korjama minna. „Korjatud maasikaid müüsime nii 100 kilo ringis," arvas tegevjuht Rollo Telliskivi.
Osa külalisi sättis peoletuleku peaesineja ajaks — Väikeste Lõõtspillide Ühing esines särtsakalt ja oma tuntud headuses, vahepeal esinesid Ridala rahvatantsijad.
Tuntud tantsuõpetaja Hilja Tamme tööd tunnustati seekordsel laste ja noorte laulu– ja tantsupeol Niina ja Alfred Raadiku tantsupreemiaga, mida anti välja alles teist korda.
Samal ajal kui veinikoolitaja Jaanus Laja tutvustas huvilistele peenemaid mõisaveine, kogunes söögituppa autoriteetne ürii, eesotsas presidendi kokk Indrek Kivisalu, et hinnata torte. üriis olid ka Meeli Lokk Altmõisast, Arvo Tarmula Lääne Elust ja eelmiste konkursside võitja Silvi Saarlo.
Kohapeale toodud kümmet kooki hinnati nii välimuse kui ka maitse järgi — üldvõitjaks tuli Sootalu kook; järgnesid Müürivahe ja Rondo kohviku omad. Kõik tordid leidsid oksjonil omaniku — kalleim maius läks 700 krooni eest. Oksjon keerutas kirgi ja hasart haaras kaasa lapsigi: nii said kolm esireas oksjonile kaasa elanud tüdrukut vanaema rahakoti abil tordi 150 krooniga. Saadud tulu läks annetuseks Tartu emade ja laste varjupaigale.
Ilm soosis pidulisi, kuigi eelmise õhtu ilmateade oli korraldajad murelikuks teinud. Pärastlõunal läks siiski tuul nii tugevaks, et lubatud õhupalliga õhkutõusmine jäi ära.
Päeva kokku võttes oli Altmõisa perenaine Kersti Ojasoo igati rahul — maasikapeol käis poolteist tuhat inimest ja kõik sujus. „ Meil ei olegi siin enam midagi ise otsustada," rõõmustas Kersti, „ Ridala külaseltsid olid nii aktiivselt asja juures ja arutasid juba, kuidas järgmisel aastal teha."
Allikas: ajaleht Lääne Elu 10.07.2007.
