HELCOM-i (Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni) äsja avaldatud merereostusalase projekti andmete põhjal on prügireostus Läänemeres kõige madalam Euroopas, seda eelkõige tänu Helsingi Komisjoni poolt rakendatud keskkonnakaitse meetmetele ja kohalike elanike poolt korraldatud koristuskampaaniatele.

HELCOM-i liikmesriikide kogutud andmete alusel on Läänemere olukord prügireostuse osas stabiilne ning võrreldes teiste meredega esineb Läänemeres ja selle rannikutel oluliselt vähem prügireostust. Prügireostust ei peeta Läänemere puhul nii suureks probleemiks kui
Põhjamere puhul. „Sellegipoolest tuleb tähelepanu pöörata konkreetsetele kohtadele, kus prügireostus on laiaulatuslikum ja millel on kahjulik mõju keskkonnale või mis võib põhjustada majanduslikku kahju rannikul elavatele inimestele," selgitas Helsingi Komisjoni peasekretär Anne Christine Brusendorff. Suurtes kogustes prügi leidub peamiselt laevateede, jõgede ja avalike randade lähistel. Ülemaailmselt peetakse merede ja ookeanide reostamist prügiga üheks suurimaks ookeanide keskkonda ohustavaks probleemiks.

Läänemerd reostavateks peamisteks prügiallikateks on turism ja rannapuhkealad, samuti kaubanduslik laevandus (kalapaadid, tankerid, reisilaevad, kaubalaevad) ja lõbusõidulaevad. Soome lahel on peamiseks prügireostuse allikaks kaubalaevad ja laevandus üldiselt. Kalandustegevusest pärinevat prügi leidub aga ohtralt kogu Läänemere piirkonnas.

Samas varieerub regiooniti prügireostuse ulatus ja prügi kogus. Näiteks Pärnu piirkonnas on prügi kogus merel vähenenud 100-200 tonnilt 1995.-1996. aastatel ühe tonnini 2006. aastal. Paljudel juhtudel oli rannikutel leitud keskmine prügikogus 6-16 ühikut 100 meetri rannikuala kohta.

Suurimateks mere reostajateks peavad eksperdid hoopis põllumajandusest ja töötlemata heitveest pärinevaid fosfori- ja lämmastikujääke.

Alates 1990. aastatest on HELCOM-i liikmesriigid rakendanud Läänemere kaitsmiseks erinevaid meetmeid. Ühe olulise meetmena on keelustatud laevadelt prügi merre heitmine. HELCOM-i nõuete kohaselt tuleb prügi enne sadamast lahkumist anda sadama vastuvõtukohtadesse. Kindlustamaks prügivedu kogumispunktidesse, ei nõuta prügi ladustamise eest lisatasu. Tasud kaetakse üldistest sadama- või keskkonnatasudest. Samuti on plaanis lisada prügireostust käsitlevaid meetmeid koostatavasse Läänemere Tegevuskavasse, sealhulgas avalikkuse teavitamine mereprügi keskkonna- ja majanduslikest mõjudest ning regulaarsete rannakoristustööde toetamine.

Läänemere Keskkonnakaitse Komisjon, laiemalt tuntud kui Helsingi Komisjon või HELCOM on valitsustevaheline organisatsioon, kuhu kuulub üheksa Läänemere äärset riiki ja Euroopa Liit ning mis kaitseb Läänemere keskkonda reostuse eest.

Projekti „Assessment of the Marine Litter problem in the Baltic region and priorities for response“ ülevaade on toodud HELCOMi kodulehel: http://www.helcom.fi/press_office/news_helcom/en_GB/Outcome_Marine_Litter_Project/

Lisainfo: Silver Vahtra, Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna büroo juhataja kt, tel 626 2987.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 10.07.2007 pressiteade.