Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 2023. aastal 33 taimekahjustaja seiret. Leiti karantiinne kartulikahjustaja kartuli-ringmädanik (Clavibacter sepedonicus), mis on seotud kahjustaja varasema leiukohaga ning tegemist ei ole uue levikukoldega. Ühtegi uut karantiinse taimekahjustaja kollet 2023. aasta seire käigus ei tuvastatud. Fütosanitaarset olukorda Eestis võib endiselt pidada heaks.

2023. aastal seirete fookuses olid lisaks iga-aastastele seiretele karantiinsed maisi- mustika ning õunapuukahjustajad. Kokku tehti 2023. aastal 33 taimekahjustaja seiret, nende seas oli 8 karantiinset kartulikahjustajat, 7 karantiinset metsataimede kahjustajat, 4 maisikahjustajat, 4 mustikakahjustajat, 4 õunapuukahjustajat ning 6 muude taimede karantiinset kahjustajat.

PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul tuvastati ainukesena kartuli-ringmädaniku (Clavibacter sepedonicus) leid eelmisel aastal saastunuks tunnistatud kartulihoidlas. „Ühtegi uut karantiinse taimekahjustaja kollet 2023. aasta seirete käigus ei tuvastatud,“ kommenteerib Ilau.

Eraldi väljatoomist väärib peaspetsialisti sõnul kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja Erwinia amylovora, mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õunapuudel, pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. „Viljapuu-bakterpõletiku seiret tehakse igal aastal põhjalikult, kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, igal aastal võetakse Eestis toodetud istikutelt ka proovid,“ räägib peaspetsialist. „Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal,“ lisab ta. Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes taimepassil (PZ ja ERWIAM või Erwinia amylovora).

PTA teeb igal aastal karantiinsete taimekahjustajate seireid. Karantiinsed taimekahjustajad on sellised, mis meie territooriumil levinud ei ole, kuid mille puhul on oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad. Seirete põhiline eesmärk on karantiinsete taimekahjustajate tuvastamine võimalikult varakult, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. Euroopa Liidus on õigusaktiga kinnitatud karantiinsete taimekahjustajate nimekiri (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2072) ning nende kahjustajate seired on liikmesriikidele kohustuslikud.

Olulisemate ja meile suuremat ohtu kujutavate karantiinsete taimekahjustajate seireid tehakse igal aastal ning nimetame neid prioriteetseteks taimekahjustajateks. Kõikide teiste karantiinsete taimekahjustajate seireid tehakse vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Lisaks tehakse kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja Erwinia amylovora (viljapuu-bakterpõletiku tekitaja) seiret ning Euroopa Komisjoni erimeetmetega reguleeritud taimekahjustajate kohustuslikke seireid.

2023. aasta karantiinsete taimekahjustajate seirete ülevaadet saab lugeda PTA kodulehel.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade